Rasmus KaggeFoto: Robin Roots
Jaanus Kulli 6. september 2020 20:37
„Mul on edevusega ikka väga halvad lood. Tegelikult seda peaaegu et polegi,“ põhjendab „Pealtnägija“ endine toimetaja Rasmus Kagge (42), miks ta neli aastat tagasi ETV ukse selja taga kinni pani. „Nii et mu süda pole olnud kunagi kinni teles, küll aga ajaloos. Ajalugu on mulle eluaeg meeldinud ning siit võib otsida ka põhjust, miks ma võtsin eelmise aasta algul vastu pakkumise istuda dokumentaalfiktsiooni „Üle noatera“ saatejuhi toolile.“

„Mul on edevusega ikka väga halvad lood. Tegelikult seda peaaegu et polegi,“ põhjendab „Pealtnägija“ endine toimetaja Rasmus Kagge (42), miks ta neli aastat tagasi ETV ukse selja taga kinni pani. „Nii et mu süda pole olnud kunagi kinni teles, küll aga ajaloos. Ajalugu on mulle eluaeg meeldinud ning siit võib otsida ka põhjust, miks ma võtsin eelmise aasta algul vastu pakkumise istuda dokumentaalfiktsiooni „Üle noatera“ saatejuhi toolile.“

Neljapäeva hilisõhtul seisis Rasmus Kagge aga Alexela kontserdimaja laval,  et võtta Eesti filmi- ja teleauhindade galal vastu karikas, sest žürii tunnistas „Üle noatera“ parimaks tõisielusaateks.

See sari toob vaatajani Eesti lähiajaloost peatükke, mille teistsugune lõpplahendus oleks mõjutanud meie riigi ja inimeste saatust. „„Üle noatera“ esimese hooaja teine osa „Narva referendum“ oli kindlasti üks nendest saadetest, milles pakutud alternatiivne ajalookäik oli väga lähedal võimalikule stsenaariumile. Kui 1993. aasta suvel oleks Narva referendum õnnestunud ja puhkenud relvastatud konflikt, oleks Eesti pärast verevalamist oma piirilinnast ilma jäänud. Misjärel ei oleks me tõenäoliselt jõudnud Euroopa Liitu ega NATOsse,“ mõtiskleb Kagge.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad