Inimesed

Nutikad eestlased suutsid vältida üleliidulist pruuni ja musta koolivormi ning kujundasid siinsetele õppuritele siniseid koolirõivaid

Koolivorm nõukaajal: poole sajandi jooksul vahetus koolivorm neli korda, et olla vähekenegi moodne 

Aigi Viira, 4. september 2020 21:42
NÕUKAAEGNE KOOLILAPS TÄISVORMIS: Teksavormi rõivastati koolilapsed aastal 1979, kuid sel koolivormil jätkus eluiga kõigest neljaks aastaks. Foto: Õhtuleht
Küllap mäletavad kõik keskealised päevi, mil koolimaja uksel seisid direktor ja õppealajuhataja ning ilma koolimütsita tulija oma nime järele priske miinuse sai. Nõukaaegsed koolimütsid polnud popid, ehkki nende stilistika lähtus esimese Eesti vabariigi aegu kasutatud peakatteist. „Need, kes olid juba uksest sisse saanud, oma riided garderoobi pannud, viskasid esimese korruse aknast tulijaile mütse,“ muigab ja meenutab Eesti Rahva Muuseumi teadur Ellen Värv. Nõndaviisi, rehepapliku kavalusega, läbiti koolimütsikontroll üsna edukalt.

Mütsid – tütarlastel nokaga barett, väikestel poistel sinine ja keskkooliosal hall tekkel – olid küll tsitaadiks Eesti vabariigist, kuid ometi polnud lastel lusti neid kanda. Et terve vabariik kandis samasuguseid koolimütse, polnud sel vähimatki seost oma kooli tundega nagu vabariigi ajal. Mis sellest, et inetuiks neid koolimütse nimetada ei saa.

Edasi lugemiseks: