„TÕE JA ÕIGUSE“ MEESKOND: Tanel Toomi suurfilm noppis EFTA galal lausa kaheksa võitu.Foto: Robin Roots
Inimesed
3. september 2020, 22:54

Tanel Toom: „Ma olen kohutavalt õnnelik, et saan teha, mida armastan.“

„Ma olen kohutavalt õnnelik, et saan teha, mida armastan ja nende inimestega, kellega mul oli au seda teha,“ ütles Tanel Toom, kui talle omistati eile Eesti filmi- ja teleauhindade galal parima režissööri tiitel filmi „Tõde ja õigus“ eest. „Film poleks ilma nende sadade inimesteta selline mitte ühest otsast. Suurt tänu kõigile, kes seda aitasid teha!“

Nagu oligi arvata, noppis eile Alexela kontserdimajas toimunud EFTA galal kõige enam auhindu Tanel Toomi suurfilm „Tõde ja õigus“. See pälvis filmikategoorias lausa kaheksa tunnustust: parim mängufilm, parim naisnäitleja (Ester Kuntu), parim meesnäitleja (Priit Loog), parim režissöör (Tanel Toom), parim stsenarist (Tanel Toom), parim kostüümikunstnik (Kristiina Ago) ning filmi rekvisiitor Karin Tetsmann pälvis aasta tegija nimetuse.

Olgu lisatud, et filmi produtsent oli Ivo Felt ning tootjaks Allfilm. Eesti vabariigi sünnipäevaks valminud „Tõde ja õigus“ kogus kinodes nelja esimese linastusnädalaga üle 200 000 vaataja ja on sellega taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõige vaadatum film.

Filmiosakonna tööd juhtinud Igor Ruus on tunnistanud intervjuus rahvusringhäälingule, et Eesti filmisaak aastal 2019 oli viljakas, aga ka seda, et suurfilm „Tõde ja õigus“ pani teised tegijad raskesse olukorda. „Ka meie olime raske valiku ees. Nendele esteetilistele kategooriatele tulid lisaks eetilised valikud. Kui „Tõe ja õiguse“ eelarve oli kolm miljonit ja film „Skandinaavia vaikus“ oli väikese eelarvega (150 000 eurot), siis on fakt, et ühest küljest ei saa neid tulemusi võrrelda, kuid teisalt siiski sai,“ rääkis Ruus ja lisas, et „Tõde ja õigus“ oli oma formaadilt niivõrd võimas, et need nominatsioonid, mis ta sai, olid iseenesestmõistetavad.

Edukas oli ka Mikk Mägi ja Oskar Lehemaa täispikk animafilm „Vanamehe film“, mis võidutses kolmes kategoorias: parim filmikunstnik (Triin Paumer ja Sven-Tõnis Puskar), parim helirežissöör (Tanel Kadalipp) ja parim monteerija (Oskar Lehemaa). Lehemaa astus pjedestaalile ka kui parima lühifilmi „Karv“ režissöör.

Parimaks teleseriaaliks tunnistati „Lahutus Eesti moodi“ (stsenarist Martin Algus, režissöör Ergo Kuld) ja parimaks tõsielusaateks Rasmus Kagge juhitud „Üle noatera“.

Telekategooriate vallas tunnistas žürii parimaks intervjueerijaks Marko Reikopi (intervjuu president Kersti Kaljulaidiga), parimateks meelelahutussaadete juhtideks aga Kristjan Jõekalda ja Teet Margna ning nende „Kaks kanget Sovetistanis“ tunnistati ka parimaks meelelahutussaateks. Parimaks sarjanäitlejaks nimetati Tambet Tuisk („Reetur“). Aasta tegija tunnustuse pälvis aga Marite Kallasmaa.

Eesti filmi- ja teleauhindadel jagati auhindu 30 kategoorias – 15 filmi- ja 15 televaldkonnas. Pidulikul EFTA 2020 galal esinesid erilise lava-show ja uue looga „Johnny Bravo“ Grete Paia ja Pluuto. Lisaks astusid üles Ott Lepland, Maarja ja Koit Toome. Õhtujuht oli Tõnis Niinemets.

Kevadel toimuma pidanud Eesti filmi- ja teleauhinnad 2020 gala toimus nüüd vähendatud külaliste arvuga. Eesti filmi instituudi juht Edith Sepp on märkinud, et ennekõike oli gala korraldamisel oluline turvalisus. „Selle jaoks otsustasime vähendada kutsutute arvu, aga loodame, et järgmisel aastal saame korraldada gala taas suuremalt.“