TÜÜTU TEGELANE? „Kalevipoeg nagu ei olekski muud teinud kui ainult nelja asja. Nendeks olid magamine, ärkamine, võitlemine ja teele minemine või teel olemine. Kippus tüütavaks,“ kirjeldab eestlaste rahvuseepose kangelast Eno Raua ümberjutustusest kokkuvõtte teinud tundmatu autor internetis. Pildil Kristjan Raua „Magav Kalevipoeg“ (1933).Foto: Wikimedia
3. september 2020, 17:32
„KALEVIPOEG“ TEKITAB ÕPILASTES KANNATUSI! „Tedre- ja kanamunad, Lindad, Salmed ning Kuu ja Päikese kosjaskäik ei ütle lastele mitte midagi!”
Millised taimed kasvavad rahvuseeposes „Kalevipoeg“ Põrgu värava ees? Teose läbi lugenud Tartu ülikooli eesti filoloogia tudengid vastavad une pealt, et võhumõõgad ja hundinuiad. Praegused põhikooli õppurid või gümnasistid, kes paksu rahvuseepost heal juhul kaugelt näinud, võivad nii selle kui ka muude Kreutzwaldi kirjapandud detailidega kimpu jääda. Olukord pole siiski lootusetu – põhikoolis töötatakse vähemasti läbi Eno Raua ümberjutustus „Kalevipojast“.
Koolilapsed loevad Raua ümberjutustust viiendas-kuuendas klassis – kohustuslikus korras. Mis salata, ka see käib üle kivide ja kändude. „Algus on lastele keeruline,“ tõdeb Tartu Karlova kooli emakeele ja kirjanduse õpetaja Ulve Pedastik. „Esmalt tuleb seda lugeda lastega koos, sest tedre- ja kanamunad, Lindad, Salmed ning Kuu ja Päikese kosjaskäik on laste jaoks müstika. Need lood ei ütle lastele mitte midagi, õdede mehelemineku loos läheb neil kosilaste järjekordki sassi. Kui tuleb Kalevipoeg, kes kätkilauad katki lükkab, hakkab asi enam-vähem minema. Sealt alates läheb lugu nende jaoks põnevamaks.“
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)