Karol Kuntsel kevadisest teatripausist: „Mängunälg oli ikka väga suureks kasvanud.“

Tõepoolest, märtsis pani Karoli koduteater Vanemuine uksed lukku just siis, kui uuslavastus „Pangarööv“ pidanuks esietenduma. Päev enne eriolukorda mängis trupp maha kontrolletenduse ja oligi kõik. Teater suundus in corpore sundpuhkusele. Kõik jäid ootele, nii teatrid kui ka publik. Õige mitmeks kuuks. Nüüd, kui mänguluba käes, on Karol rahul: „Oli näha, et publik ootas neid kohtumishetki täpselt samamoodi nagu meie.“ 

Pausi aegu hakkas mootor maha käima

Ajal, kui teater sunnitud pikka pausi pidas, püsis  Karol kodus. Ei olnud tal isegi ühtegi online-lugemisproovi. Nii tuligi kannatlikku meelt hoida ja oodata augusti alguseni, kui Pettsoni ja Finduse lugu taasetendus.

„Kui paus tekib, siis mingi aeg on see tore,“ muheleb ta. „Tunned, et puhkad ja sul on aega ka kõigi nende asjade jaoks, mida seni on kogu aeg edasi tulnud lükata. Kuid näitlejal peab mootor käima – õige varsti tundsin, et töö peaks hakkama kohe-kohe peale, sest vaikselt hakkas tekkima mahakäimise tunne. Nagu sportlane, kes on stardijoonel, aga kellele öeldakse kogu aeg, et veel ei ole start, oota pisut. Olin tõesti väga õnnelik, kui see paus läbi sai.“ 

Seda, et koroonapaus, kui ühtegi etendust ega kontserti ei toimunud, löönuks Karoli isiklikesse plaanidesse määratu augu, ei juhtunud. Sel lihtsal põhjusel, et eriline meelelahutusürituste külastaja ta lihtsalt ei ole. „Olen pigem selline, kes tõmbub puhkuse ajal Saaremaale vanematekoju,“ tõdeb ta. Sundpausi ajal ei saanud ta aga isegi seda reisi ette võtta – Saaremaa pandi ju lukku. 

Tõsi, kui Pärnu teater Endla andis pärast pausi esimese etenduse, oli Karol kõpsti kohal. „Kasutasin võimalust ja vaatasin oma kolleege – see oli väga tore,“ sõnab ta ja tunnistab, et natuke kade oli ta ka, sest pärnakad said juba mängida.Tal endal tuli lavalepääsu veel oodata. „Oma käimiste vajaduse sain kenasti rahuldatud, aga isetegemisnälg püsis.“

Pääses lõpuks ka Saaremaa koju

Õnneks keerati lõpuks lukust lahti ka Saaremaa ja Karol pääses vanematekoju hinge tõmbama. „Kui Hiinas koroonaviirus möllama hakkas, oli meil perega aegsasti plaan valmis: arutasime, et kui see peaks ka Eestisse jõudma, pageme üheskoos Saaremaale,“ kirjeldab Karol oma geniaalset plaani, mis vurinal end kokku keris. „Aga läks hoopis nii, et polnudki meil kuhugi pageda.“ Nõnda püsiski Karol koos perega turvaliselt Tartus. 

Nüüdseks on Tartugi oma koroonavapustuse üle elanud ja kontrolli alla saanud, Karoli Saaremaa puhkus läbi ja Vanemuise uus hooaeg alanud. Komöödia „Pangarööv“, mis pajatab loo Minneapolise linnapanga seifi hoiule usaldatud hindamatust teemandist, mida jahib kamp käparditest kurjategijaid, ootab mängimist. 14. märtsil esietenduma pidanud lavastus oleks justkui suvetööle jäetud, kuid lõpuks ometi jõuab see 3. septembril publiku ette. 

Anti Kobin: "Röövel Hotznplotzi" ringreis on nagu palsam hingele

Kui noorsooteater võttis ette ja lähetas lavastuse „Röövel Hotznplotz“ ringreisile, hingas trupp kergendatult. „See on olnud nagu palsam hingele, sest nelja ja poole kuu pikkuse pausi aegu tekkisid mul kui näitlejal küsimused, kas ma uuesti lavale minnes üldse oskan enam midagi, mida ma varem oskasin,“ naerab ta. „Väga tore on olnud ringreisitada ja loodetavasti tuleb sügis ka normaalne – siis pole midagi hullu.“ 

Tõtt öelda oli just koroonapaus see, mis pani Anti mõtteid mõlgutama, et võiks röövlilooga tuurile minna. Siis, kui eriolukorra piirangud otsa lõppevad. „Olime kõik ju hämmingus, sest ei osanud selle pausiga midagi teha,“ meenutab ta. „Helistasin siis Joonas Tartule ja Mirko Rajasele ning ütlesin, et võiks eriolukorra lõppedes röövlilooga, mis on eheda laadateatri võtmes tehtud lugu, ringreisi teha. See oli meil ju valmis etendus. Minu kurvastuseks olid nemad sama asja mõelnud. Arvasin, et mina olen jube tark ja näe, mis välja mõtlesin, aga nemad mõtlesid sama asja. Teisalt andis see neile ka enesekindlust, et mina sama ettepanekuga välja tulin. Oligi hea, et trupi näitleja ka ringreisi tahtis.“ 

Ehkki tegu on siiski saali lavastud looga, toimib see ka välilavadel. „Oleme aru saanud, et tükk õues mängides pigem võidab kui kaotab,“ arutleb Anti, kelle kehastada on nimiosaline. „See tükk töötab nii laste kui ka vanemate peal ning mina olen väga õnnelik, et tagasi lavale saime.“