VÕITJA: Uku Andreas Reigo võitis seekordse „Rakett 69“ teadussaate. Noormehe sõnul äratas finaaliks valmistumine temas ka päris suure elektroonikahuvi. Foto: Kairit Leibold/ERR
Inimesed
2. september 2020, 08:06

FOTOD | „Rakett 69“ võitja: „Algusest peale olen olnud võidu peal väljas.“

„Olen alati arvanud, et igal pool, kuid eriti võistlustel, tuleb alustada selge sihiga saavutada võimalikult palju,“ tunnistab „Rakett 69“ võitja Uku Andreas Reigo (16), et sama oli ka selle konkursiga. „Algusest peale olen olnud võidu peal väljas.“

„Olen alati arvanud, et igal pool, kuid eriti võistlustel, tuleb alustada selge sihiga saavutada võimalikult palju,“ tunnistab „Rakett 69“ võitja Uku Andreas Reigo (16), et sama oli ka selle konkursiga. „Algusest peale olen olnud võidu peal väljas.“

1. septembril selgitati välja teadussaate „Rakett 69“ järjekordne võitja, kes sai auhinnaks 10 000 euro suuruse teadusstipendiumi. Finaalis astusid võistlustulle Uku Andreas Reigo ja Riko Piirisild. Finalistide ülesandeks oli valmistada täpsust ja oma teadmiste põhjalikkust näitav Rube Goldbergi masin. Rube Goldbergi masin on tahtlikult koomiliselt keerukaks ehitatud masinavärk (ahelseade), kus lõppoperatsiooni teostamisele eelneb hulk omavahel doominoefekti-laadselt seotud operatsioone.

„Rube Goldbergi (RG) masin üldistatuna teeb midagi lihtsat võimalikult keerukal moel. Raketis on tal kõige tähtsama töö ehk nupu vajutamise kõrval ka lisaülesanne - olla ajaliselt täpne. Seda teades asusime varakult meeskonnaga tööle - uurisime eelmiste aastate masinaid, seiklesime internetiavarustes ning panime pead kokku, et leiutada ise uusi ja vingeid elemente,“ kirjeldab Uku Andreas tööprotsessi. Elemente mõeldi välja umbes 30 ringis. „RG masina element peab olema mõõdukalt lihtsa vaevaga ehitatav ja katsetatav, samuti töökindel, täpne, muu masina sisse sobitatav ning lõpuks ka huvitav jälgida. Niimoodi langesid välja mõned lennukamad ideed, näiteks õhupalli lõhkamine vererõhuaparaadiga, noole laskmine vibuga või rula tõmbamine tolmuimeja juhtme sissekerimise abil. Nii jäidki alles elemendid, mida just töötamas nägime. Masina kavandamine ja ehitamine on kompleksne protsess ning seega peab lähenema süsteemselt ja põhjalikult. Siis ja ainult siis võib sündida miski, mille üle saab tõeliselt uhke olla.“

Edasi lugemiseks: