MAAILMAPÄÄSTJA: Ameerikas elav eestlannast ujuja Merle Liivand valutab südant ookeanide reostuse pärast. Et teemale tähelepanu tuua, ujus ta 20. augustil juba teise hullumeelsena tunduva maailmarekordi – naine läbis monolestaga ehk merineitsisabaga ja käte abi kasutamata ookeanis 20kilomeetrise distantsi. Mullu tegi ta rekordi esmakordselt, läbides 10 kilomeetrit.Foto: Art SAIL foundation
Inimesed
25. august 2020, 13:59

Ookeanis merineitsisabaga ja käte abita 20 km ujunud eestlanna: äikesetorm võttis samal hommikul poolelt Miamilt elektri (1)

„Rekord tuli väga üle noatera. Ma ei saaks olla õnnelikum, et see nii napilt tehtud sai, samal ajal kui loodus oma nägu näitas – päev varem olid meil tornaado ja vesipüks, samal hommikul aga äikesetorm, mis pooltelt Miami majadelt elektri ära viis,“ kirjeldab Ameerikas elav ujuja Merle Liivand päeva, kui ta läks püstitama maailmarekordit merineitsisabaga ujumises.

20. augustil võttis eestlanna Merle Liivand ette täiesti hullumeelse teo – ta ujus Miamis 20 kilomeetri pikkuse distantsi monolestaga ehk merineitsisabaga ja käte abi kasutamata. Eelmisel ja samal päeval tabasid Miamit aga tormid. „Kui äikesetorm pooltelt majadelt elektri viis, teadsin, et ma ei sea ainult ennast ohtu, vaid ka oma meeskonda.“ Merle ütleb, et rekordikatse algus venis poolteist tundi. 20 kilomeetrit ujus ta ära ajaga 5 tundi 54 minutit ja 51 sekundit, kuid kuna lainetuse tõttu tuli 20kilomeetrisele distantsile alg- ja lõpp-punkti vahele veel umbes 660 meetrit lisaks, läks rekordisoorituse ajana kirja 6 tundi 8 minutit ja 27 sekundit. „See annab mõtteainet, et oma rekordit saab üle ujuda, kuid loodetavasti mitte tormisel päeval ja lainetavas Atlandi ookeanis.“

MAAILMAPÄÄSTJA: Ameerikas elav eestlannast ujuja Merle Liivand valutab südant ookeanide reostuse pärast. Et teemale tähelepanu tuua, ujus ta 20. augustil juba teise hullumeelsena tunduva maailmarekordi - naine läbis monolestaga ehk merineitsisabaga ja käte abi kasutamata ookeanis 20kilomeetrise distantsi. Mullu tegi ta rekordi esmakordselt, läbides 10 kilomeetrit. Foto: Art SAIL foundation

Merle räägib, et valmistumine rekordikatseks oli keeruline – tal oli küll luba koroonakriisi ajal ujumas käia, kuid tervelt kolm nädalat ei saanud ta vahepeal muud teha, kui koduseid treeninguid Zoomi vahendusel. „Tulin sellele ideele aprillis ja hakkasin tegema ainult jalatreeninguid,“ räägib ta. 5 nädalat enne katset vigastas Merle ka oma jalga. „Mikroplastiku tükk jäi lesta ja jala vahele kinni ning lõikas treeningul jalga korraliku augu. Pidin natuke rahulikumalt võtma,“ räägib naine. Poolteist nädalat enne tabas teda aga kõrvapõletik, mida ta siiani valib. „Kolm päeva enne lõi valu nii pähe kui ka vasakusse kõrva ja see kõik tegi mind väga murelikuks.“ Merle ütleb, et pidi paljudele tõestama ja seletama, et tal on 20. augustil rekordi püstitamisega tõsi taga. „Just neil päevil oli ookeanivee temperatuur 33 kraadi, ujumispäeval 31, ja mõeldi, kuidas mu süda sellele kõigele vastu peab. Mul oli plaan, aga tundus, et paljud ei suutnud uskuda, et ma seda ikka teha tahan.“

Ujus saatjate jaoks liiga kiiresti!

20. augusti hommikul röövis kõigi tähelepanu äikesetorm, Merle ise koordineeris tiimi tööd ja hoidis nende tuju üleval, ning tal polnud aegagi mõelda oma keha või vaimu peale. „Jõudsin hommikul heal juhul putru ja kanasuppi süüa, smuuti aga jäi joomata, sest telefon oli täiesti punane. Miami Heraldi ajakirjanik jälgis mind ning poole intervjuu pealt kadus elekter. Vaatepilt õues oli tume ning äike sähvis pea kohal isegi kell 8.27. Tiim püüdis mind veenda, et teeksime distantsi lühemaks,“ meenutab Merle. Naine otsustas siiski 8.30 vette minna (esialgu pidanuks ta ujumist alustama kell 7 kohaliku aja järgi – toim.), sest arvas, et ei saagi muidu vedama. „Viis minutit pärast starti lõi mu pea kohal päris korralikult äikest ning välgunoolt nähes palusin lihtsalt emakest loodust, et mitte täna,“ kirjeldab Liivand.

Merlet saatsid vees ujujad tema oma tiimist Dolphins & Rainbows, samuti turvati teda SUP-laualt. Kui ujutud sai 15 kilomeetrit, kärgatas taas pikne. „Ujusin siis tormi pilvepiiri all ja teadsin, et Miami ookeanipääste võib meid iga kell välja vilistada,“ ei olnud Merle üldse kindel, et tal rekordiujumine ka lõpetada lubatakse. „Olen nüüd näinud pilte ja videoid, ning see läks vägagi napilt. Lained olid kohati nii suured, et SUP-laual turvaja kaotas mind isegi silmist.“ Samuti ujus naine kohati nii kiiresti, et turvaja ei jõudnud temaga sammu pidada. „Ujujad väidavad, et ma olin nii kiire, et lendasin kõigist mööda ja saatepaatidel olnud olevat merehaigeks jäänud, sest mu kiirus olnud nende jaoks hull,“ muigab Merle. „Ma andsin endast tõesti kõik ja rohkemgi veel, ei mingit puhkust.“

MAAILMAPÄÄSTJA: Ameerikas elav eestlannast ujuja Merle Liivand valutab südant ookeanide reostuse pärast. Et teemale tähelepanu tuua, ujus ta 20. augustil juba teise hullumeelsena tunduva maailmarekordi - naine läbis monolestaga ehk merineitsisabaga ja käte abi kasutamata ookeanis 20kilomeetrise distantsi. Mullu tegi ta rekordi esmakordselt, läbides 10 kilomeetrit. Foto: Art SAIL foundation

Merle meenutab, et kõige keerulisem oli rekordipüstituse ajal see, kui ta tormi all ujudes oma tiimile hüüdis, et nad annaksid talle tormist möödudes jääd ja vett – naist tabas janu ning kuum ilm ja soe vesi tekitasid peas surumistunde. „Panin ujumismütsi alla tihti jääd, et ma üle ei kuumeneks.“ Samuti oli päris keeruline veenda perekonda, et Merle saab kõrvavalust, soojast ookeanist, stressist ja muudest takistustest hoolimata selle ettevõtmisega hakkama. „Olen varemgi raskusi ületanud – näiteks tulin kunagi poolteist päeva pärast peavigastuse õmblemist neljakordseks Eesti meistriks, olen tulnud soojast Floridast otse lennukilt ja hüpanud külma vette, et taliujumise MM-il hõbemedaleid võita. Pidin kõiki oma armsaid inimesi paluma, et nad ka seekord minus ei kahtleks.“ Merle räägib, et nüüd on ta nii treeneritelt kui ka kohapeal olnud inimestelt saanud tagasisidet ja nad ütlevad, et kui keegi maailmas imesid korda suudab saata, on see just tema.

Pidi ujumiskohta reostuse tõttu muutma

Esialgu plaanis Merle rekordi püstitada Miamis Biscayne'i lahes, et tuua tähelepanu Mangroovi saarte prügireostusele ja lahest mererohu kadumisele. Nädal enne tabas seda lahte aga katastroof – vesi oli reostunud ning hapnikutase langes nulli, mistõttu surid vees elavad kalad ja linnud. Ettevalmistusperioodil pidi naine ka pidevalt mõtlema, kuidas jagada aega töö ja eraelu vahel – basseiniajad olid koroona tõttu limiteeritud. „Oli päevi, kus hakkasin keset trenni lihtsalt nutma. Mu silmad on näinud nii palju prügi ja maske, et jäin õhtuti hirmuga magama.“ Merle valutab ookeanide reostuse pärast väga südant ning oma rekordiujumistega püüabki ta ka sellele teemale tähelepanu tuua.

Muide, ka rekordipüstituse ajal tegeles Merle ookeani koristamisega! „Leidsin mikroplastiku tükke juba siis, kui lesta jalga panin, lisaks kilekotte ja ühe mütsi, mille ma trikoo vahele panin ja välja tõin.“ Aga rekordipüstituse üle on Merle loomulikult väga uhke ja õnnelik. „Eriti tänulik olen, et ajalugu sai tehtud 20. augustil, Eestile tähtsal päeval. Inimesed on hakanud prügireostusele rohkem tähelepanu pöörama, lapsevanemad helistavad mulle ja ütlevad, et nende lapsed soovivad ise randa minna ja prügi koristada. Selle üle olen ma kõige uhkem ja õnnelikum!“ õhkab naine. Siiski on tal enda sõnul veel palju tööd ees. „Võtan samm korraga, kuid loorberitele puhkama jääda ei saa. Andsin juba päev pärast rekordiüritust ujumistunde ja see näitab, et elus tuleb edasi liikuda ja oma missiooni täita.“

Eelmisel aastal ujus Merle merineitsisabaga 10 kilomeetrit, nüüd 20. Kuhu edasi? „Kui 10 kilomeetrit ujusin, hoidsin oma plaani inimeste eest pikka aega saladuses, nüüd olin oma sooviga rohkem avatud ja valmis küsimusteks. Järgmisel aastal saan 30aastaseks, võib-olla peaks seda jätkama?“ mängib naine veel pikema distantsi mõttega. „Vaatame, mis maailmast saab,“ ütleb ta.

MAAILMAPÄÄSTJA: Ameerikas elav eestlannast ujuja Merle Liivand valutab südant ookeanide reostuse pärast. Et teemale tähelepanu tuua, ujus ta 20. augustil juba teise hullumeelsena tunduva maailmarekordi - naine läbis monolestaga ehk merineitsisabaga ja käte abi kasutamata ookeanis 20kilomeetrise distantsi. Mullu tegi ta rekordi esmakordselt, läbides 10 kilomeetrit. Foto: Erakogu