Igor Gräzin | Presidendi kõne – ei sõnagi Valgevenest?

Eesti president ütles ühe kauni lause küll – et EV põhiseadus on kõige ilusam – aga me oleme nii kaugel taastunud vabaduses siiski, et esitada endile küsimus sellest, kuidas see seadus täna toimib. Näiteks – rahandussüsteemi osas. Meie Pank on lakanud olemast hetkest, mil astusime eurosse, aga täna toimub Euroopa Parlamendis arutlusi sellest, mismoodi eurost välja astuda. Kuidas suhtub sellesse Eesti rahandus? See oli vale asi, kui sellistel aruteludel osales Brüsselis Eestit esindavalt vaid üks inimene.

Teiseks: tuletagem meelde, et EV presidendi institutsioon oli alguses mõeldud ühekordsena ja sümboolsena, sest Eesti riik seda ei vajanud. Tänase presidendi häälekas vaikimine sellel teemal kandis hoopis uut sisu: president olgu ametis palju tahes. Valgevene võitlust juhtivad daamid on rõhutanud korduvalt: aus president valitakse vaid ükskord ja tema ainsaks ülesandeks on viia Valgevene ainuõigele parlamentaarsele süsteemile.

Lennart Meri oli meie ajalooline õnn. Ta oli haritlane, kes tundis maailma, Eesti üldajalugu, Eesti vaimseid ihalusi. Tema häälest ja näost paistis armastus. Ta tahtis olla president – ja paljud tahavad – ja oskas seda olla. President ei tohi rääkida kalgilt ja üleolevalt ja just sellepärast pääsebki Svetlana Tsihhanovskaja miljonite kaasmaalaste südameisse. Just sellepärast tulevad need miljonid tänavaile oma vabaduse nimel. Kardan, et juba paariaastane presidendiametis olek rikub inimese ära… ja sellepärast soovides meile õnne tänasel aastapäeval tahan ma soovida tulevast õnne rahvale, kes alles täna võitleb oma vabaduse eest.