Inimesed

FOTOD | Iseseisvuse taastamise tänukivi sai sel aastal presidendilt Eesti teadlaskond 

Toimetas Katharina Toomemets, 20. august 2020 19:21
Foto: Erki Pärnaku
Iga aasta 20. augustil annab Eesti riigipea üle 1991. aastal Toompead kaitsnud rahnust murtud tänukivi, millega tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kellel on olnud iseseisvuse taastamisel oluline roll. Tänavu läks kivi Eesti teadlaskonnale.

Tänukivi võtsid roosiaias vastu Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere koos Eesti Noorte Teaduste Akadeemia presidendi Mario Kadastikuga.

Eesti rahvas on teadlaste usku, kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tänukivi vastu võttes. 

"On sügavalt õige, et selle meene saavad mitte konkreetsed isikud, vaid teadlaskond tervikuna. Väga harva muudavad üksikud inimesed maailma kulgu, pöörded sünnivad siis, kui ollakse ühel meelel," lisas ta. 

"Riigi konkurentsivõime määrab see, kuidas suudetakse materialiseerida tarkade inimeste teadmised. Ja oskused," lausus Soomere.

"13 aastat on 20. augustil, meie iseseisvuse taastamise päeval, antud Eesti vabaduse eest võitlemise, tema hoidmise ja kindlustamise tunnustähisena üle tükk meie iseseisvuse taastamise eelsetel ärevatel päevadel Toompea kaitseks veeretatud rahnust," kõneles president Kaljulaid tänukivi andes. 

"Kivi laureaat aastast 2017 on kirjutanud:
Et kevadine mõte vananes ja ununes;
Sellest võiks vast järeldada,
Et see mõte oli teaduslik:
Mis kõige kiiremini vananeb,
On ju tänapäeval teadus!

Enam tõesem pole see sedastus kunagi olnud kui tänavu.

Sellegipoolest – 2020. aasta kivi kuulub Eesti teadlaskonnale. Mitmel põhjusel. Esmalt on nemad need, kes kannavad kroonviirusega võitlemisel vastutust selle eest, et poliitilised otsustajad oleks hästi kursis, millest tõesti on abi ja millest mitte.

Nii seisavad nad oma teadmistega meie vabaduse eest.

Nii panustavad noored teadlased meie vabadusse.

Trotsides seda, mida sedastab Runneli luuletuse lõpusaba:
Sellepärast on teaduse asemel
Vahel ehk tulusamgi rääkida pajatusi,
Lugusid ja muinasjutte;
Kõige targemad teevad muidugi veel ainult – kõmu.

Ja veel – just noored teadlased on viimasel aastal kanaarilindudena protestinud riigi sõnamurdlikkuse vastu siis, kui teised ühiskonnaliikmed seda nii teravalt ei tundnud. Jah, ma räägin teadusleppest.

Õigusriik, sõnapidaja riik, meie põhiseaduse vaimus toimetav riik, on me noortele teadlastele – ja kogu põhiseaduse vaimus kasvanud põlvkonnale – midagi, mille eest nad on valmis seisma.

Ka sellepärast läheb kivitükk täna Eesti teadlaskonnale," ütles president Kersti Kaljulaid roosiaias peetud kõnes. 

Varasemalt on tänukivi saanud Heinz Valk (2007); Lagle Parek (2008); Teletorni kaitsjad (2009); Jüri Leesment ja postuumselt Alo Mattiisen (2010); 20.08.1991 ülemnõukogus iseseisvuse taastamise poolt hääletanud (2011); muinsuskaitseliikumine (2012); Eesti iseseisvuse taastamise aegne Eesti ajakirjandus (2013); Kaitseliit (2014); 40 kirja algatajad (2015); loomeliidud (2016); Eesti luuletajad (2017) ja iseseisvuse taastamise aegsed laulikud (2018); Balti apelli allkirjastajad ja Balti keti korraldajad (2019). 

Samal teemal

21.07.2020
REPORTAAŽ ROOSIAIAST | Kahepalgelisus, riigimehelikkus või hoopis mingisugune inimlikkuse vorm?
21.07.2020
President Kaljulaid: 2020 ei tohi olla aasta, kui kaotasime oma vabaduse
20.07.2020
INTERVJUU | Tarmo Soomere: praegu on olukord, kus teaduslik teadmine ei muutu nädalate ega päevadega, vaid tundidega
20.07.2020
Yana Toom: president oli siiras nagu alati, kuid ta kõneles omadele, kelle hulka venelased ei kuulu

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee