Toomas Hendrik Ilves: taasiseseisvumispäeva võiks nimetada hoopis Jätkupäevaks (9)

"20. august, vabaduse taas kätte võitmise päev, tähendab enamat kui 29 aastat tagasi aset leidnud sündmusi. See tähistab ajatut, piirideta vabaduseiha ja selle ihkamise teoks tegemist - vabadusetegu, sarnast sellele, mida näeme praegu toimuvat Valgevenes.

Kuidas nimetada 20. augustit, päeva, mis on eestlasele hingeliselt - ja oma nahal tunnetatult - aasta kõige olulisem päev? 24. veebruar jääb alatiseks olema koos oma 20. sajandi traditsioonidega. Kuid 20. august tähendab midagi enamat, isiklikumat - see tunne, et olid ise juures, olid kohal – või olid seal su vanemad - , kui iseseisev Eesti taas tegelikkuseks sai, ei lähe kunagi ühegi okupatsiooni üle elanud inimese teadvusest," kirjutab Ilves. 

""Taasiseseisvumispäev" kätkeb endas midagi passiivset, just nagu oleks vabaks saamine olnud ette määratud või juhtunud iseenesest. Miski ei ole ette määratud, miski ei sünni iseenesest. See nimetus vähendab kõigi nende panust, kes selle nimel tööd tegid, kes kannatasid vangilaagrites, kes tapeti. Eestlased taastasid iseseisvuse ise, suurte pingutustega. "Iseseisvumise taastamise aastapäev" on sisult täpsem, kuid veidi pikk, et see omaseks ja kasutatavaks jääks."

Ilves pakub, et seda päeva võiks eesti keelele omasemalt, täpsemalt ja suupärasemalt nimetada hoopiski Jätkupäevaks. "Eesti riik ei lõppenud okupatsiooniga. See jätkus, see kestis edasi. 20. august on päev, mil eestlased tänu omaenda ponnistustele jätkasid de facto oma toona 73 aastat vana riigi peremeestena, mis oli de jure kogu aeg olemas olnud.

Selle päeva tähtsust tuleb rõhutada, tunnustades neid inimesi – Gulagi saadetud teisimõtejaid, 40 kirja autoreid, rahvuslike laulude loojaid ja mitmeid teisi, kes tolle pika, aastakümneid kestnud vabadusvõitluse ajal nii paljuga riskisid ja nii palju panustasid. Head Jätkupäeva, armas Eesti rahvas. Elagu Eesti!"