Ciara Charteris Foto: PA Wire/PA Images
Inimesed
18. august 2020, 16:38

„Poldarki“ näitlejanna meenutab õuduste ööd: „Vägistajal oli mu parima sõbra nägu.“

Menusarja "Poldark" näitlejanna Ciara Charteris (25) otsustas avalikkusele rääkida viie aasta tagusest vägistamisest. Seni oli ta vaikinud, et lähedane sõber teda halastamatult kuritarvitas, ent kui mees hiljem Ciara usaldusisikuga sõbrunes, otsustas telekaunitar kõik südamelt ära rääkida.

"Poldarkis" Emma Tregirlsi kehastanud Charteris kirjutab, et tegu oli sõbraga tema omaaegsest teatritrupist. Mees oli temast veidi vanem. Vägistamine leidnud aset teise sõbra sünnipäevapeo õhtul. 

"Kuigi olen pikka aega tõrkunud ütlemast sõna "vägistamine", teadsin, et tegu oli vägistamisega. Kuigi ütlesin mitu korda ei, anusin, et ta minu pealt ära tuleks, üritasin teda füüsiliselt minema lükata, polnud mu põgenemisrežiim häälestatud mind kaitsma vägistaja eest, kellel oli ees mu parima sõbra nägu. Sulgesin lihtsalt silmad ja kaotasin hirmunud alistumises teadvuse. Ärkasin alles hiljem, et end puhtaks kasida ja püüda püksid üles leida," vahendab Daily Mail Charterise kirjutist vägistamisohvrite blogis I Am Arla.

Ciara rääkis juhtunust hommikul sõbrannale, kes oli talle vankumatult toeks. Nad otsustasid mehega suhted katkestada. Ent kolm aastat hiljem märkas näitlejatar, et sõbranna on vägistajaga sotsiaalmeedias suhtlema hakanud. Ta võttis asja jutuks, kuid sattus hoopis ise süüdistatava rolli: sõbranna väitis, et Ciara oli teda aastateks ebamugavasse olukorda seadnud.

Ärevushood ja enesetapumõtted

Reetlik sõbratar hakkas mehega tihedalt läbi käima. Ciaral tuli seltskonnas oma vägistajaga korduvalt silmitsi seista. "Üks asi oli üle saada traumajärgsest stressist, et mind oli vägistanud inimene, keda usaldasin, aga teine asi oli näha, kuidas inimene, kes oli selles katsumuses mulle toeks olnud, keda ma kõige rohkem usaldasin, otsustas äkki selle koha pealt silma kinni pigistada. See murdis mu."

Ciara pages New Yorki – kriis julgustas teda loobuma näitlejatööst, mis teda ei rahuldanud, ning katsetama filmitööstuse äripoolel töötamist. Londonisse naasnult tundis ta end taas tugevana, kuid ootamatult tabasid teda paanikahood. Talle meenus pidevalt õuduste öö, ta kartis, et mees võib teisigi naisi vägistada. Ta pidi loobuma uuest töökohast ja oli enesetapu äärel ning vajas psühhoteraapiat.

Viimaks jõudis Charteris arusaamisele, et kaitseb oma käitumisega vägistajat. Mullu detsembris otsustas ta mehe politseis üles anda. Kunagine sõbranna keeldus tunnistusi andmast, kuid Ciaral olid olemas tema omaaegsed toetussõnumid. Need andis ta asitõendina võimudele. 

Märtsis sai Charteris teada, et vägistajale süüdistust ei esitata. See ei üllatanudki teda, kuid mõjus ikkagi rängalt. Juulis otsustas Ciara oma katsumustest blogis kirjutada, lootuses, et tema hääl toetab teisi vägistamisohvreid.