KUULA | Uue singli avaldanud Tim Bluz: võtsin loo jaoks prantsuse keele tunde

Bluz räägib, et tõuke kaveriks andis tema kevadine reis Pariisi. „Tutvusin paari nädala jooksul lähemalt prantsuse kultuuri ja muusikaga. Eriti haaras mind popikooni Myléne Farmeri universum, seega hakkasin tema diskograafiat põhjalikult uurima. „Inséparables“ on Myléne'i ja Moby kirjutatud lugu, mis ilmus Farmeri 2010. aastal ilmunud albumil „Bleu Noir“. Kuulsin selle loo prantsuskeelset versiooni esimest korda, kui istusime ühel ööl selleks ajaks juba pooltühjas, aga väga sarmikas imeliste valgete lilledega kaunistatud baaris. Rääkisime kaaslasega palju elust, saatusest ja armastusest. See oli üks nendest maagilistest hetkedest, mis on justkui filmis – särtsakas, põnev ja väga vabastav.“

Farmeri taustaks kõlanud lugu liigutas Timi väga. „See oli lihtne, kuid samas niivõrd ilus ja südanthaarav. Veendusin taas, et tõeline maagia peitub vahel lihtsates asjades. Teadsin kohe, et tahan loost enda versiooni teha. Meil oli isegi plaanis muusikavideo Pariisis filmida. Mõtlesime kõik detailselt läbi, aga paar päeva enne võtteid muutus olukord seoses koroonapandeemiaga keerulisemaks ja pidime plaanid tühistama. Olime sunnitud Eestisse naasma. Õnneks jõudsime singlikaaned ja kõik muud visuaalid valmis teha,“ räägib ta.

Looga hakati tegelema pärast Tallinn Fashion Weeki, kus Tim samuti osales. „Stuudios veedetud aeg oli väga teraapiline, mille käigus oli palju katsetusi, arutlusi ja reflekteerimist. Pariis õpetas mulle nii mõndagi armastuse kohta ja pani mind paljude varasemate suhete üle järele mõtlema. Mõtlesin armukestest, kes tulevad ja siis kaovad, jättes meie hinge jälje. Me harjume uue inimesega ja loodame iga kord, et tema jääb igaveseks. Lahkumine on kõige kergem tee, aga väärtustada tuleb inimesi, kes suudavad näha vaeva selle nimel, et jääda,“ jutustab mees.

„Loo produtseeris mu hea sõber Kauro Tafitšuk, kellega oleme varemgi koostööd teinud. Klaveri mängis sisse üliandekas pianist ja helilooja Frants Tikerpuu. Minu jaoks oli väga tähtis, et meie version peegeldaks kõiki neid mõtteid, tujusid, kogemusi ja Pariisi eufooriat ning melonhooliat, sest kui sa ei suuda anda originaalteosele oma nägu, pole mõtet ka kaverit teha. Meie versioon on ingliskeelne, aga kuna tahtsin, et osa loost oleks prantsuse keeles, otsustasin võtta paar keeletundi. See oli paras väljakutse,“ avaldab Bluz.