Inimesed

Rein Rannap: Ruja nõukogudevastasus väljendus nii tekstides ja helikeeles kui ka pikkades juustes ja riietuses 

Jaanus Kulli, 17. august 2020 20:21
EESTI MUUSIKA LEGEND: Ruja aastatel 1980–1983 koosseisus Tiit Haagma, Jaan Karp, Rein Rannap, Urmas Alender ja Jaanus Nõgisto. Foto: Viktor Mendunen / Filmiarhiiv

„Magasin 20. augustil 1991 rahulikku und Lõuna-California ülikooli ühikas, kui raadioäratuskell mind äratas. Parasjagu olid uudised ja raadio hakkas mängima just hetkel, kui öeldi, et Eesti kuulutas välja iseseisvuse,“ meenutab Ameerikasse õppima asunud helilooja Rein Rannap oma esimest ehedat ja isegi ehmatavat emotsiooni seoses Eesti vabaks saamisega.

Sündmusest sai Rannapi jaoks omamoodi tõuge Ameerika unelma täitumiseks. „Eks see uudis aitas mind sisseastumiskatsetel ülikooli – kõik vastuvõtvad õppejõud mainisid seda tunnustavalt. Tähistasime koos kõigi Los Angelese kandi väliseestlastega sealses Eesti majas.“ Ta mäletab ka, kuidas üleöö muutunud situatsioon tõi kohalike eestlaste seas endaga kaasa vastakaid tundeid. „Mul on see meeleolu hästi meeles: kõik olid sügavas hämmingus. Ühelt poolt muidugi rõõm kodumaa vabanemise üle, teisalt aga kogu nende pikaajalise identiteedi – poliitiliseks pagulaseks olemise kokkuvarisemine.“

Nüüd, 29 aastat hiljem, istub ta 20. augustil lauluväljakul klaveri taha, et tuua koos orkestri ja rokkbändiga publiku ette rujafoonia (ehk rokkbändi Ruja muusika muteerumine sümfooniaks) pealkirjaga „Roostevaba maailm“, millega Rannap loodab taaselustada mälupilte päevast, mil Eesti taas vabaks sai. 

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

06.08.2020
Rein Rannap Ruja-aegsetest pidudest: Ott Arder süütas süüdimatult mu tiibklaveripealse!
13.11.2018
GALERII | Rein Rannap: vajasin kaasaegse popmuusika järeleaitamistunde
27.09.2018
„Rein Rannap süveneb klaverimängu sedavõrd, et võib endal kas või pea puruks lüüa!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee