Öö - aah - öö - aah - öö - oo - TV - mmh! ehk Kuidas öötelevisioon näitas esimest korda Eesti eetris lauspornot ja tekitas sensatsiooni (1)

Telemaja uksest pressib sisse inimesi. Ohtralt. On telemagasini „Öö TV“ aeg ning Onu Bella loo „Ma võtsin viina“ vastne video on korra eetrisse jõudnud. „Arvan, et Onu Bella video oli öötelevisiooni tipphetk,“ arutleb Vahur Kersna, üks toonastest saatejuhtidest. „Kui see video, mille režissöör oli Priit Hummel, oli eetris ära käinud, ei möödunud veerand tundigi, kui telemaja fuajee oli inimesi täis, videokassetid näpus ja rahatähed hambus. Meie videomontaaži poisid teenisid tõenäoliselt järgnevate päevadega aastapalga. Ainult selle video ümbervõtmise eest. Kerimine käis. See läks nagu kulutuli.“ 

„Öö TV“, mis oli Eesti televisiooni eetris 1989–1992, mõjus toonases ajas lihtsalt tabavana. Tegijaiks tähed, teemadering seinast seina. Kui ühel hetkel kõneles Siim Kallas Eesti kroonist, siis teisel purjetas kohale striptiisitar või terve varieteetrupp, kes osa tantsust esitas ilma rinnahoidjateta. Mis peamine – seda saadet tehti öösel. Inimesed kiindusid öösiti helendavasse ekraani, kust avanes pilt, mis meenutas välismaa ajakirja – kauge, kättesaamatu ja kuratlikult kaunis. 

„See oli aeg, mil kõik oli hästi ergas,“ mõtiskleb Kersna. „Inimesed istusid tõesti üleval ja vaatasid, mis toimub meie elus ja kuhu need asjad arenevad. Ühelt poolt informatsioon ja teiselt poolt vaba meelelahutus. Kui Urmas Ott ja Toomas Kirss näitasid pesuehtsat pornot, siis sellist asja polnud Eesti televisiooni eetris kunagi toimunud. See näitas vabaduse astet ja seda inimesed janunesid. See oli näitaja.“