Helen Adamson teismeea toitumishäirest: sõin veega immutatud vatti ja proovisin toitu välja oksendada

„Kui olin 13-14aastane hakkasin esimest korda tundma, et olen paks. Olin tegelikult hästi peenike tüdruk, kaalusin oma 170sentimeetrise pikkuse juures 45-48 kilogrammi. Hommikuti ärgates oli mu kõht hästi lame, aga ühel hetkel istusin diivanil, tõstsin kõhu peale nahka sõrmedega üles ja mõtlesin, et see on rasv. Unistasin, et mul oleks raha ja saaksin teha rasvaimu,“ meenutab lauljatar Helen Adamson (33) oma lapsepõlve.

Helen, keda võib lisaks lauljaametile tituleerida ka sotsiaalmeediamõjutajaks, on alati Instagrami vahendusel oma elust väga avameelselt rääkinud. Ta on paljastanud oma kogemusi nii depressiooni, suhete kui ka toitumishäiretega. Helen ütleb, et on alles nüüd, 20 aastat hiljem, hakanud aru saama, et see, kui ta end noorena paksuks pidas, oli toitumishäire. „Olen praegugi 170 sentimeetrit pikk, ning kaalun 64 kilo, kuid arvan, et olen pigem kõhna või normaalse kehaehitusega,“ on ta õnneks tänaseks siiski saanud aru, et 45kilogrammine kaal ei ole ülekaal.

Toona, 14aastasena, oli Helen ka modelliagentuuri nimekirjas, just nimelt seetõttu, et oli pikk ja peenike. Teismeeas hakkas tema keha aga naiselikumaks muutuma ja 16aastaselt kaalus naine vahemikus 55-58 kilogrammi, mis on samuti tema pikkuse juures vähevõitu. „Kui mu teismelisekeha muutuma hakkas, muutusin ma agentuuri jaoks liiga paksuks,“ meenutab Helen ja ütleb, et on tagantjärele mõistnud, et see jättis tema hinge päris sügavad haavad. Keegi küll konkreetselt talle ei öelnud, et ta liiga paks oleks, kuid ühel hetkel hakati teda vaikselt välja tõrjuma ja ei kutsutud enam castingutele. „Üks ERKI moesõu disainer oli mind juba kaks aastat modellina kasutanud ning kinnitas mu ka kolmandal aastal, kuid ühel hetkel helistas ja ütles, et neil polegi mind vaja. Sain päris tugevaid signaale, et mind pole vaja, et ma olengi liiga paks ja mul on midagi viga.“