Navitrolla: „Kui ma maalin, ei tee ma seda ühe hingetõmbega. Iga pildi peale olen kulutanud kuid, mõne peale aastaid. Lausa kümneid aastaid.“

 „30 aastat harjutamist,“ kostab kunstnik Navitrolla, kui pärida, kuidas oleks võimalik pilvi maalida nii nagu tema. Ta lubab naiivsel küsijal pintsli kaasa võtta ja katsetada. Sätib oma maalimisplatsil lõuendi molbertile, pigistab tuubidest sinise ja valge värvi alusele ning läheb lahti. Vaevalt suudad väleda kunstniku eeskujul pintslitööga alustada, kui ta haarab su randmest. See pole kutse tantsule. „Sul on ranne kinni, lase vabaks!“ Katsetaja ranne hüpleb Navitrolla sõrmede vahel kui kaltsunukk, hea, et pintsel käest ei pudene. 

„Hoiatan – sul järgmised päevad parem käsi valutab.“ Need sõnad tulevad hiljavõitu. Käsi ilmutab valulikke hetki juba tausta maalimise aegu.

Navitrolla kiirus on hämmastav. Akrüülvärv on tujukas – kuivab tohutu nobedusega, mistap näitab Navitrolla kujukalt ajaga võidumaalimist. Tema käes käib kõik lennates, algaja jaoks paistab see müstikana. Lohutada võib end sellega, et tegu on meistriga. Navitrolla on mees, kelle taiesed ei ripu üksnes kunstisaalides, vaid on jäädvustatud ka voodipesule. Ta on kujundanud kitarri ja Gustavsbergi WC-poti. Ta on sõna otseses mõttes maalinud nii seinale kui ka laevadele. Tallinki laev Galaxy sai Navitrollalt nii pilved, kaelkirjakud kui ka pingviinid. Kõnelemata sebradest. See kunstnik saab täna 50aastaseks, kuid näeb välja kui äsja koolipingist tõusnud nooruk.