Ma ei taha siinkohal pooli valida ega väita, kelle sõnadesse on peidetud rohkem tõde. Küll aga paneb pead kratsima ohvri, st Alari Kivisaare valik. Staažikas raadiohääl väidab, et tema maine on kohutavalt kannatada saanud ning säärase mäekõrguse (väidetavalt sümboolse) summa küsimine on igati õigustatud. Minu arvates oleks leidunud veelgi parem viis – vabandamine.
Praeguseks on inimesed jagunenud enam-vähem kahte leeri: Kivisaare pooldajad ning need, kelle arvates on kõnealune nõue äärmiselt jabur. Raadiohääle – jah, justnimelt temapoolne – vabandus oleks kiirelt igasugused tülikolded kustutanud ning võitnud enda poole kõik inimesed. Tühipaljas „Olen enda vigadest õppinud ning üritan tulevikus mõistvam olla“ oleks kritiseerijate hääletorud hoobilt vaigistanud. Samal ajal oleks mees oma pooldajatele näidanud, et oskab olla suuremeelne.
Vabandamine oleks suurepäraselt mõjunud ka muljuda saanud mainele ning hõlpsalt maha pesnud sellele tekkida võinud mustad plekid. Praegu aga jäävad osad inimesed tahes-tahtmata raadiohäälele viltu vaatama. Huvitav, kas see siis ei kvalifitseerugi mainekahjuna?
Kommentaarid (0)