Inimesed

Veebiülekanded aitasid küll leina leevendada, aga käesurumise ja peielauakõnedeta jäi paljudele lähedase ärasaatmine poolikuks

Surm ja matused koroona ajal: „Ma tunnen siiani puudust peielauast.“ 

Rainer Kerge, 7. august 2020 22:33
VIIMSELE TEELE NELI KUUD HILJEM: 14. märtsil surnud helilooja ja muusikapedagoogi Märt Hundi avalik ärasaatmine toimus nädal tagasi, augusti esimesel pühapäeval Nõmme Rahu kirikus. „Lähedastele oli see küll kaotuskibeduse teist korda läbielamine, samas oli suur rõõm näha, kui paljud tulid isa ära saatma,“ tõdeb tütar Kadri Hunt. „Nüüd on isa ärasaatmine lõpuni viidud.“Foto: Robin Roots
„Isa mainis kunagi, et kui ta sureb, ärgu ma pangu kuulutust lehte ega tehku peielauda. Ei tea, kas isa seda toona ka päriselt nii mõtles, aga ta sõnad läksid täide. Ma tunnen siiani puudust peielauast,“ meenutab Katrin Rohtla märtsi lõpus toimunud leinatalitust.

Koroona tõttu kehtestatud eriolukord puudutas ka matuseid. „Alguses öeldi, et ei tohi üldse ärasaatmist korraldada,“ tuletab Andres Tõnissoo, Tartu krematooriumi direktor, meelde riigi ja omavalitsuse kriisikomisjonide esimesi juhiseid. „Mida aeg edasi, seda konkreetsemaks suunised muutusid. Parim, mida me esimestel nädalatel teha saime, oli aga see, et lükkasime kirstu ukse juurde, paar-kolm lähedast ja jutlustaja olid sees, ülejäänud leinajad väljas.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

07.07.2020
Liisa Pakosta: koroonasse surnud vanatädi Õie poleks ehk tahtnudki, et tema matusteks ülemerereisi ette võtame
28.06.2020
„Isa Märt Hundi matustel saab nüüd, neli kuud pärast surma, keskenduda tema loodud heale.“