Tõsised teemad Tartuffil: armastuse varjupool ja kunsti sotsiaalne roll

„Oleme loonud virtuaalse kinosaali Elisa Stage’i Tartuffi kodulehele, kus igaüks võib vaadata Tartuffi filme ka kodust, Tartu Raekoja platsile või Athena keskusse tulemata. Ikka selleks, et vähendada viiruse leviku ohtu. Kõige tähtsam on, et publik saaks näha head ja kvaliteetset filmiprogrammi, ning selle võime tagada tänu virtuaalsele kinosaalile,“ märgib Reidolv.

Veebilahenduse peale hakkasid Tartuffi korraldajad mõtlema juba kevadel eriolukorra ajal, kui ei olnud teada, kas Tartuffi on võimalik üldse füüsilisel kujul korraldada. „Meil oli välja töötatud mitu stsenaariumi. Tänu sellele on meil nüüd lihtsam plaani A asemel võtta kasutusele plaan B. Veel nädal tagasi arvasime, et festivali saab korraldada nagu varasematel aastatel täismahus, lihtsalt virtuaalne kinosaal on boonuseks. Viimased arengud Tartus koroonaleidude tõttu mõjutavad kindlasti füüsilises ruumis toimuvaid üritusi, näiteks traditsioonilise armastuse peo otsustasime seekord üldse ära jätta,“ ütleb festivali peakorraldaja.

Koroona tõttu kehtestatakse tänavu festivalil ilmselt piiranguid. Kui palju inimesi pääseb Raekoja platsile vabaõhukinno?

Oleme Tartu linnavalitsusega igapäevaselt suhelnud teemal, kuidas tagada festivalil ohutus, ning oleme kasutusele võtnud isegi rangemad meetmed, kui riiklikud nõuded praegu ette näevad. Rakendame Raekoja platsil 2+2 reeglit, mis tähendab, et varasema 1200 istekoha asemel on publiku jaoks vaid 500 tooli, mis on platsile hajutatult paigutatud. Siseruumidesse, näiteks Athena kinno, on lubatud kuni pool täituvusest ehk Athena kinos on võimalik ühte seanssi vaadata kuni 120 inimesel, et filmivaatajate vahel oleks piisav distants. Lisaks on olemas desinfitseerimisvahendid jne.

Üks tänavuse festivali filmidest „Harjumuse jõud“ räägib seksuaalsest ahistamisest ning sel korral pööratakse tähelepanu ka kunstile ja selle sotsiaalsele rollile. Ehk siis festival soovib lisaks armastusfilmidele kõnetada tõsistel ühiskondlikel teemadel.

Vastab tõele. Soovime sel aastal mõtiskleda kunsti sotsiaalse rolli üle ühiskonnas – kunst kui kogukonna jaoks tähtsate küsimuste ja probleemide tõstataja, ühiskondlike protsesside käivitaja ja ka filosoofiliste mõttepiiride nihutaja.

Ühtlasi vaatame armastuse varjupoolele. „Harjumuse jõu“ seitsme Soome parima naisrežissööri sõnul ei ole filmi ajendiks niivõrd seksuaalne ahistamine, kuivõrd see, kuidas ühiskond seda normaalseks peab. See on ilmselgelt üks teemadest, mida ka meie ühiskonnas peab läbi mõtlema ja mõtestama. Kuigi selle aasta fookuses on kunst, siis tegelikult on enamiku filmide alatooniks sotsiaalsed küsimused, olgu teemaks erivajadustega inimesed, kehakultus, romade roll ühiskonnas vmt.

Milline film võib tõusta publikulemmikuks, milline võiks meeldida kriitikutele ja mis on korraldajate endi jaoks suurima vau-efektiga?

Võimalikud publikulemmikud? Mõtisklesime sel teemal Tartuffi ja PÖFF-i programmitiimiga. Avafilm „Nähtamatu elu“: eksootiline Brasiilia, kõige paremas mõttes melodraama, mille ette käib veel sõna „troopiline“, pingeline intriig ja suured tunded. „Tšempionid“: hea tuju film vaimupuudega inimeste korvpallimeeskonnast, suure südamega tehtud, elujaatav ja positiivne, puudega inimesed on võrratud näitlejad. „Autoportree“: šokeeriv, aga ka südantliigutav dokumentaal haigusest, mida laiem avalikkus ei oska ehk kuigi tõsiselt võtta, ja kunstist, mis ülendab ja aitab saatusest üle olla. Tegelikult võib igast filmist saada publikulemmik.

Võimalikud kriitikute lemmikud? „Nähtamatu elu“: ka suurepärane režii. „Acasă, mu kodu“: mitmekihiline dokumentaalfilm teistsuguse eluviisi ja väärikuse säilitamise võimalikkusest ühtlustuvas, üha moodsamaks muutuvas maailmas, „Hüvasti!“: ühe korea tüdruku täiskasvanuks saamise lugu, peen ja tundlik. „Harjumuse jõud“: aktuaalse teema – ahistamine pärast, tembitud kerge absurdihuumoriga.

Oma tausta tõttu – õppisin Tartu ülikoolis (kunsti)filosoofiat – pakub mulle endale kõige enam vau-efekti kunstiteemaline dokumentaalfilmide programm, eelkõige „Marcel Duchamp ja võimalikkuse kunst“ ning „Tagaotsitav: Banksy!“.
*
--------------------------
Festivali oma klubi

Tänavuse Tartuffi suurim uuendus on see, et festivalil on nüüd ametlik klubi – Pepe’s Bistro & Tartuff Social Club (Ülikooli 7 hoov). Festivali ajal toimuvad seal mälumängud, vestlused, raamatuesitlused ning õhtupoolikuti võib kuulata nii DJ-de vinüülmuusika valikut kui ka kontserte.

Lisaks saadab festivali kunstiteemaline programm. Kavas on näiteks rahvusvaheline sümpoosion koos Tartu Kunstimuuseumiga, tänavakunstituur jalgratastel ja tänavakunstiaktsioon koos Stencibilityga, pop-up-näituse avamine Supilinnas koos Voronja galeriiga ning kontsert-ekskursioon Peipsiveerele Voronja galeriisse Varnjal.

Lisaks toimuvad hommikupiknik ja lodjasõit koos filmirežissööride Jaan Tootseni ja Joosep Matjusega koostöös Emajõe Lodjaseltsiga, lasteprogramm koos ERM-iga, töötuba „Loodus ekraanil“ koos Tartu ülikooli semiootikutega, vestlused kujutavast kunstist eesti dokumentalistikas koos dokumentalistide gildiga ning palju muud põnevat.

Festival avatakse sel aastal Maarja Nuudi ja Ruumi kontserdiga.