Näitleja Olav Ehala läks küll kaduma, aga Eesti rahvas sai endale helilooja, kelle kohta Viive Ernesaks on öelnud: „Ta lihtsalt on imelaps, wunderkind.“ 

Olav Ehala hüppab igal hommikul oma koduaia basseini (hetkest, kui vesi on kaheksa  kraadi) ja siis võib päev alata. Ka juubelihommik reedel ei alga teisiti. „Kindlasti ei erine see teistest hommikutest. Esimese asjana hüppan ma basseini. Ja eks pärast tuleb väike istumine pere ringis.“

Noor Olav Ehala õppis koos sõbra Lauri Nebeliga muusikakoolis. Nad pidasid aeg-ajalt tulevikuplaane, kuhu mahtusid muu hulgas pildikesed lavakoolist, sest noored muusikud vaatasid miskipärast lavakatele alt üles ning Panso kool tuli kahe sõbra vahel korduvalt tõsiselt jutuks. Sedavõrd tõsiselt, et Lauri tegi jutu teoks. Olav ehk Olku, nagu teda sõprade hulgas teatakse, lasi aga ennast muusikakoolis sõbrunenud Uno Naissool ära rääkida, et ta peaks minema ikkagi konservatooriumisse kompositsiooni õppima. „Nii et korraks too näitlemise teema vilksatas, aga õnneks läks tuhin kiiresti üle,“ ütleb Ehala. 

Nii läks kaduma näitleja Olav Ehala, aga Eesti rahvas sai endale helilooja, kelle kohta Viive Ernesaks on öelnud: „Ta lihtsalt on imelaps, wunderkind.“