Rednar AnnusFoto: Martin Ahven
Inimesed
25. juuli 2020, 00:24

LEIDA RAMMO | Rednar Annus: „Leida oli vaimukas ja tore naine.“

„Me saime Leidaga isegi täitsa sõpradeks, ta oli hästi tore,“ muheleb näitleja Rednar Annus, kes tutvus Leida Rammoga 11 aastat tagasi lavastuse „Kutse mõrvale“ proovides. „Mina olin Leidale sohvriks. Võtsin ta iga kord Mustamäelt peale ja tõin ka iga kord tagasi. Leida oli alati kõpsti! peatuses valmis, ta oli üks korrektsemaid näitlejaid, keda olen kohanud.“

„Me saime Leidaga isegi täitsa sõpradeks, ta oli hästi tore,“ muheleb näitleja Rednar Annus, kes tutvus Leida Rammoga 11 aastat tagasi lavastuse „Kutse mõrvale“ proovides. „Mina olin Leidale sohvriks. Võtsin ta iga kord Mustamäelt peale ja tõin ka iga kord tagasi. Leida oli alati kõpsti! peatuses valmis, ta oli üks korrektsemaid näitlejaid, keda olen kohanud.“

„Ja terve tee Leida rääkis, sest talle meeldis lobiseda. Ta oli elanud hästi kirevat elu ja kogu aeg teatrit teinud. Ja tal oli ohtralt lugusid vanadest tegijatest – Lauterist ja kellest veel… Leida tundis neid kõiki ja rääkis seiku, mis pole mingil põhjusel raamatutesse jõudnud ja mida mäletavad ainult need, kes juures olid. Seda tausta on tore teada.

Iseenesest oli natuke imelik olla koos naisega, kes rääkis (Annus lülitab sisse vanaproualiku tämbri): „Oh, ma mäletan, kuidas see teine maailmasõda algas! Oli ilus ilm ja meil oli Pirital pidu seal jõe ääres, kus need paadid on. Seal majas oli kõrge trepp teiselt korruselt alla ja tulin seda mööda korra välja, sest mul käis veidi pea ringi. Ja kui ma alla jõudsin siis ma nägin kuidas üks võõras mees seal vaatas mind etteheitvalt, et nii noor tüdruk, aga vaat kui vindine. Aga ma olin tulnud vaid korra välja  värske õhu kätte ning jätsin talle kogemata sellise vale mulje. Jube piinlik!“ (Eaka naise tämbrilt taas tavalisele üle minnes) Tema jaoks algas maailm teise koha pealt, kui meie jaoks. Pool aastasada varem.“

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99