Amanda Holden meenutab lapse surnult sündimist: mul polnud enda üle mingit kontrolli

"Mäletan, et ärkasin üles ja ma ei olnud pea terve öö lapse liigutusi tundnud. See oli ebatavaline, sest tavaliselt oli ta väga aktiivne. Proovisin kõike, mida saab, kuid ta ei liigutanud. Siiski ma ei paanitsenud."

Amanda sõitis haiglasse, kus kohtus oma hea sõbranna Jackiega, kes on ämmaemand. Jackie ei kuulnud samuti lapse südamelööke. Appi kutsuti arst. "Siis kuulsin karjumist, mis tuli kurgupõhjast. See oli veidraim asi, mis minuga kunagi juhtunud on, sest see olin mina. Ma ei saanud aru, et mina nii karjun, mul polnud enda üle mingit kontrolli ja arvasin, et seda häält teeb teine inimene," räägib Amanda. 

Naine räägib, et inimesed püüdsid teda rahustada, kuid tal tuli oma üsas surnud laps ka sünnitada. Naine valis keisrilõike, kuna arvas, et pole võimeline loomulikuks sünnituseks. "Ütlesin: "Ma ei suuda surnud beebit käes hoida." Olin surmani hirmunud."

Kui surnult sündinud beebi ilmale oli toodud, mässis Amanda sõbranna Jackie poisi teki sisse ning ütles Amandale: "Ta on imeline, sa pead teda nägema." Üks asi, mida ma mäletan, olid tema perfektse kujuga kulmud, nagu kõigil mu lastel," meenutab Amanda. 

Amanda ja tema abikaasa Chris lasid teha poja, kes sai nimeks Theo, jalajäljed ning võtsid koju kaasa pisut tema juukseid ja teki, millesse beebi sünni järel mähiti. 

Aasta hiljem sünnitas Amanda oma noorema tütre Hollie ning viidi seejärel lausa koomasse - Amandal tekkis väga suur verejooks. Jubedast kogemusest hoolimata oli naine kaks nädalat hiljem juba Briti talendisaates tagasi tööl. naine on rääkinud, et Hollie sünd aitas tal pärast Theo kaotamist edasi elada.