Rammo lõpetas 1942. aastal Tallinna 4. Gümnaasiumi ning 1950. aastal Eesti Teatriinstituudi.
Leida Rammo on muu hulgas töötanud Draamateatris, Estonias, Endlas, Noorsooteatris, Rakvere teatris. Ta on mänginud umbes 30 filmis, sealhulgas "Noor pensionär", "Viini postmark", ja teleteatri lavastustes.
Rammo on juhtinud Paul Pinna nimelise rahvateatri stuudiot. 2015. aastal tunnustas president teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
Leida Rammo oli abielus ajakirjanik Avo Lorentsiga, neil on tütar Kai.
Leida Rammo õde oli kirjanik Helju Rammo.
Naine tunnistas 2018. aastal ETV aastalõpusaates, et tema ei pea õigeks seda, et tänapäeva maailmas ei ole vanainimesel õigust otsustada, kuna ta maailmast lahkuda tahab. “Vanainimene piinleb ja ootab surma. Paljud ootavad, aga surm ei tule nii kergesti.”
Rammo sõnas, et ei ole õige, et vanainimesele ei anta võimalust otsustada, kuna ta surra soovib, et seda peetakse kuriteoks. “Surm võib valudega tulla ja inimene võib väga piinelda, aga seadus näeb ikka ette, et teda tohterdataks veel. Kas see on vajalik, seda küsimust peaks arutama rohkem vanainimeste endiga, aga nendelt ei küsita,” tõdes naine, kes julges ausalt tunnistada, et ootab oma surma.
Rammo rääkis siis, et tal ei ole enam ka silmanägemist ning naine õppis ära pimedate raamatukogus lugemise. “Ma olen nüüd juba seal üle 500 raamatu lugenud sellest ajast, kui ma enam korralikult ei näe. Seda ma teen. Lugema peab minu meelest. Aga seda just praegune põlvkond noori ei tee. Muidugi on erandeid,” rääkis ta.
Kommentaarid