Ilus päev, mil Lauri pärast ränka avariid ja operatsiooni haiglast koju saiFoto: Erakogu
Inimesed
21. juuli 2020, 08:01

Lauri Pedaja meenutab jubedat avariid: mul jäi ratastooli sattumisest puudu kaks millimeetrit (1)

“Olen elu lõpuni liikumispiirangutega ja meelepäraseid spordialasid võib-olla teha ei saa. Pean olema kogu aeg ettevaatlik, et kõrgelt ei kukuks või põrutaks ennast, ning alateadvuses tiksub mõte, et üks vale pauk ja võin olla elu lõpuni ratastoolis. Ei ole meeldiv oma tervise pärast sedavõrd muretseda,” tõdeb Lauri Pedaja, kes kolm aastat tagasi murdis Tallinn-Tartu maanteel toimunud ahelavariis kahest kohast selgroo.

“Olen elu lõpuni liikumispiirangutega ja meelepäraseid spordialasid võib-olla teha ei saa. Pean olema kogu aeg ettevaatlik, et kõrgelt ei kukuks või põrutaks ennast, ning alateadvuses tiksub mõte, et üks vale pauk ja võin olla elu lõpuni ratastoolis. Ei ole meeldiv oma tervise pärast sedavõrd muretseda,” tõdeb Lauri Pedaja, kes kolm aastat tagasi murdis Tallinn-Tartu maanteel toimunud ahelavariis kahest kohast selgroo.

Kolm aastat tagasi emadepäeval juhtus Tartu maanteel kaks avariid, millest teises sattus õnnetusse lausa viis autot. Tallinna suunas liikunud Subaru rammis Passatit, mis paiskus põllule, seejärel sõitis Subaru otsa ka Jeepile, mis omakorda paiskus vastu VW Golfi ja too jällegi vastu Audit. Lauri Pedaja oli Subarus kõrvalistuja ning viidi õnnetuspaigalt haiglasse. 

“Pean ausalt rääkima, et eelmisel päeval oli suur sünnipäevapidu, kus eesti mehele kohaselt viskasin viina ja panin pidu. Järgmisel päeval tundsin, et ma ei ole sõidukõlbulik ja palusin õel rooli istuda. Sõitsime maalt tagasi Tallinnasse ja olin kõrvalistmel üks paras laip: väsinud, pohmellis ja rõve oli olla. Hakkasin tukastama ja nähes, et tuleb avarii surusin jalad vastu armatuuri. Üks hetk tegin silmad lahti ja nägin, et liigume eesoleva autoga hirmus kiiresti kokku. Ainsa asjana jõudsin karjatada õe nime ja lükkasin refleksist jalad kõvasti vastu armatuuri. Tagantjärele analüüsides mõtlesin ilmselt, et lükkan end istmesse kinni, et ma auto esiklaasist välja ei lendaks,” meenutab Lauri. “Ja siis käis kaks kõvemat pauku…”

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99