Foto: ÕL kollaaž / Eesti Kirjandusmuuseum, Filmiarhiiv, erakogu
Inimesed
11. juuli 2020, 11:55

Eesti kirjanikke on arreteeritud kongide kaupa 

Kuidas Oskar Luts sattus relvastatud inimröövikatse tunnistajaks

„Kirjanikke on läbi sajandite kinni pandud ja tavaliselt ikka terava keele pärast, selle eest, mis nad on kirjutanud,“ arutleb kirjandusteadlane Tiit Hennoste. Täpsustades eesti kirjanike kohta: „Neid kuradisi on istunud vangis igal pool ja palju, aga koondpilt on väga igav – muid asju peale poliitiliste sündmuste on ülivähe. Kirjanik tundub olevat üsna korralik olend.“

„Kirjanikke on läbi sajandite kinni pandud ja tavaliselt ikka terava keele pärast, selle eest, mis nad on kirjutanud,“ arutleb kirjandusteadlane Tiit Hennoste. Täpsustades eesti kirjanike kohta: „Neid kuradisi on istunud vangis igal pool ja palju, aga koondpilt on väga igav – muid asju peale poliitiliste sündmuste on ülivähe. Kirjanik tundub olevat üsna korralik olend.“

Pättkirjanikke – vähemalt neid, kelle nimetamist kirjanikuks koguni gümnaasiumiõpikus suudavad taluda ka printsipiaalseimad pedagoogid – eesti kirjandusest eriti ei leia. Vangileiba, jumal paraku, on maitsenud paljud, aga valdavalt oma meelsuse, parajasti käibel võimule vastakate vaadete eest. Nojah, eks need, kellele maitseb naps keskmisest pisut enam, satu ikka vahel sekeldustesse, teinekord tuleb neil vastata ka korravalvuri ebamugavatele küsimustele, aga mis eriala inimestega seda ei juhtuks.

Tõsi, eesti kirjandusloost leiab paar riiukukke. Ette on tulnud ka fiskaalkorratusi ja -kelmusi, koguni võltsimisi, aga nendega pahateod ka suures osas lõpevad.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99