Ruslan Trochynskyi naudib suve mereäärses kalurikülas: on kingitus, et saan perega koos olla

Mullu augustis kolis Ruslan perega Viljandist Tallinnasse Nõmmele, kuid juba oktoobris vahetasid nad äärelinnaelu südalinna melu vastu ja seadsid end sisse Kadriorus. Nüüd pesitsevad nad aga Pärnumaal asuvas kalurikülas, sest ei suutnud suve päris korteris veeta. 

Ruslani sõnul otsisid nad esialgu maja põhjarannikule, kuid valituks osutus hoopis mereäärne Vaalapuuksu talu Lindi külas Pärnumaal. “Avaldasin Facebookis, et otsime suveks maja. Postituse peale kirjutas meie peresõber Merle Jantson ja uuris, miks just põhjarannikule minna soovime ja pakkus: “Tulge hoopis Lindi külla, siin on väga mõnus!” Nende abil leidsimegi oma ”unistuste suvekodu”. Kõik on väga ilus, meri, sadam, rookatusega palkmaja - nagu  oma väike vabaõhumuuseum,” kirjeldab mees. 

Naudivad perega suve täiel rinnal

“See on kingitus, et tänu vabamale graafikule saan perega koos olla. Suvel ei ole vaja ainult mängida ja esineda, hea on olla perega ja vaadata naisega näiteks päikesetõusu ja -loojangut. See on nii ilus aeg!” õhkab Ruslan. Ka jaanipäeva sai mees üle pika aja perega veeta, sest polnud kuskil esinemas. “Kui varem olid kõik rahulolematud ja närvilised, siis praegune aeg on inimestele toonud arusaama, et elu on ilus ja üksteist tuleb austada ja armastada!”

Mereäärses idüllis on tegevusi palju ja pere naudib suve täiel rinnal. “Püüame kala, käime ujumas, sest meri on otse koduõuel, ja sõidame väikese paadiga ringi. Ärkame ja saame rahulikult vaba aega nautida: lugeda või filme vaadata. Just paar päeva tagasi vaatasime terve perega Eesti klassikat  “Siin me oleme”. Korjame herneid ja maasikaid,” loetleb muusik erinevaid tegevusi maal. Ka loodus on Ruslani sõnul imeline. “Toomingate, õunapuude, sirelite õitsemise lõhn oli imeline. Konnad ja ööbikud pidasid laulupidu, nüüd on kõlamas rukkirääk, külas käivad luiged, haigrud ja merikotkad. Vaatad seda kõike enda ümber, lihtsalt naudid ja oled tänulik!”

 80 protsenti planeeritud suvekontsertidest jäeti ära

“Meil jäi umbes 80 protsenti suveks planeeritud kontsertidest ära, õnneks mõned esinemised siiski tulevad – ootame väga kontserte, kus on ka publik kohal, see on väga oluline,” tõdeb Trochynskyi, kes andis karantiini ajal nii mõnegi vinge virtuaalkontserdi. 

Õnneks ei ole esinemistel täielikult kriips peal ja Svjata Vatral esineb juulis kolmel suuremal üritusel. “Kõigepealt Peipsi Järvefestivalil Lohusuu sadamas. Seejärel korraldame siinsamas Lindil koos Untsakatega koduõuekontserdid. Kuigi festival Meie küla Pidu, mille järgi ka küla hästi teatakse, jäi ära, pakkus festivali vedaja Merle Jantson välja idee, et kaks Lindi külas elavat muusikut Jaanus Jantson Untsakatest ja Ruslan Trochynskyi Svjata Vatrast avaksid oma koduväravad ja kutsuksid rahva enda randa kontserdile. Nüüd ongi kaks sõprade peret koos abivalmi külarahvaga ette valmistamas kahte omanäolist kontserti 11. Juulil Untsakad Jantsonite juures Lossi talus ja 17. Juulil Svjata Vatra Trochynskyite suvekodus Vaalapuuksul. Kolmas festival, Käbliku Beer Camp & Rock'n'Roll, kus esineme on juba välja müüdud,” selgitab muusik. 

”Esineme sel suvel ka ühes pulmas: inimesed mõtlesid sündmuse küll edasi lükata ja küsisid, kas saaksime ka järgmisel aastal tulla. Paar päeva hiljem otsustasid ümber ja helistasid, et teeme ikka sel aastal,” lisab Ruslan. 

Mullu koliti rahulikust Viljandist pealinna

“Kolisime laste koolivahetuste tõttu ja ka meie abikaasaga tahtsime vaheldust. Tallinnas on ka suur Ukraina kogukond - soovin, et lapsed nendega suhtleks ja väärtustaks seda kultuuri. Ka töö on mingil määral Tallinnaga seotud. Kokkuvõttes oli selleks õige aeg,” põhjendab Ruslan. 

“Alguses oli pealinna liiklus lastele hirmutav, aga saime hakkama. Esiti elasime Nõmmel, kuid meie jaoks oli see veidi pime - päike ei paista kunagi ja ümber ainult mets,” naerab mees. Lõpuks leidis pere armsa korteri Kadriorus ja praegu nad Viljandi rahulikku elu ei igatse. “Väga mõnus on elada Kadriorus – seal on ilus park ja meri lähedal, kus saab jalutada ja rahulikult olla. ”