Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti Panga pealaekur endale raha tegi

Temal olid pangas ainsana võtmed varakambri esimesse ossa, kus hoiti pangaoperatsioonideks vajalikku raha. Teise ossa, panga reservide juurde, pääsesid ainult direktorid.

Kuid ka varakambri esimeses osas oli hulk raha. 1926. aastal näiteks pidi seal seisma üle veerand miljardi Eesti marga ja umbes 50 miljoni väärtuses välisvaluutat. Aga Roosmanile oli juba 1923. aastal pähe tulnud, et ta saab selle rahaga talitada, nagu heaks arvab ja laenata valitud ärimeestele protsentide vastu välja. Jutud sellest eraärist hakkasid ometi levima ja kui 1926. aastal erakorraline revideerimine tehti, oli puudu 5,3 miljonit marka. Varem olid korralised revideerimised Roosmanile teada ja ta hoolitses siis, et varakambris seisaks vajalik rahahulk. 

Pealaekur mõisteti neljaks aastaks vangiroodu, kust ta küll kolme aastaga pääses.

„Roosman poos enese hotellis,“ teatas Esmaspäev 1931. aasta augustis kurbmängust Kadrioru võõrastemajas Park. Maha jättis ta testamendi ja kirja hotelliarve asjus, mida pidi tasuma õde.