Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Pärnu alasti daamid märgukirja saatsid

1933. aasta 7. juulil otsustasid daamid saata linnavalitsusele märgukirja, mis järgmisel päeval Rahvalehes ja Wabas Maas ülevaatlikult ära toodi.

„Grupp Pärnu naisi, kes mererannas harrastavad alastikultuuri, nõuavad, et linn omal kulul soetaks neile „viigilehe“ plankaia kujul, mis tuleks ehitada supelranda ja isegi reserveerida teatud osa randa ainult alasti naiste jaoks. Juba praegugi võtavad Pärnu daamid supelasutise ja ühissupelusrajooni vahel alasti päikesevanne. Kuid vette minekuga on häda: lagedal rannal ei ole midagi, mis varjaks alasti naisi eemalolijate eest. Meeste pilgud muutvat naistel võimatuks alasti harrastada päikesevanne ja supelust!“ 

Ajalehed olid küll kindlad, et linnavalitsus planku ei tee. Esiteks tähendavat see suurt kulu ja teiseks rikkuvat kõrge plankaed kogu rannavaate.

Internetilehekülg Pärnu kuurordi huvitavaist faktidest kõneleb siiski, et juba 1904. aastal olnud raviotstarbeliselt võimalik alasti päikesevanne võtta ja selleks piiranud plank osa rannaalast. Ju see siis vahepeal kadus. Ja nii võis Õhtuleht veel mullu juulis kuulutada: „Pärnu naisterand on üks ohtlik paik!“