DALAI-LAAMAL ON SÜNNIPÄEV! „Kui tuleb naissoost dalai-laama, peaks ta olema minust ilusam.“

Lhamo Dhondup oli kaheaastane, kui ta kuulutati kaastundejumala Avalokitešvara järjekordseks taaskehastuseks ehk dalai-laamaks. Kuidas Kirde-Tiibeti talupojapere lehmalaudas sündinud poisikesest Tema Pühadus sai?

Tema Pühadus XIX dalai-laama sündis 6. juulil 1935 väikeses Kirde-Tiibeti külas Taktseris. Pere viies laps Lhamo tuli ilmale lehmalaudas õlgmati peal. Tiibeti keelt peres ei räägitud. Tulevase Tiibeti usujuhi kodune keel oli hiina murre. Isa oli dalai-laama sõnul tulise temperamendiga. „Mäletan, et sikutasin teda ükskord vuntsist, ja sain kõva matsu,“ on Tema Pühadus meenutanud. „Aga ta oli ka heasüdamlik mees ega pidanud kunagi vimma.“ Oma ema on Tiibeti vaimne juht nimetanud üheks südamlikumaks inimeseks, keda ta teab. Ema tõi ilmale kuusteist last, kellest ellu jäi seitse.

XIII dalai-laama oli surnud 1933. aasta detsembris. Tiibeti budismi järgi sünnib dalai-laama  pärast surma uuesti. XIII dalai-laama surnukeha lamas näoga lõuna suunas - see pidanuks viitama, et tema taaskehastust tuleb otsida sellest ilmakaarest. Ent paar päeva pärast surma oli Tiibeti vaimse juhi pea vajunud ida poole. Tagatipuks ilmus pühamule, kus tema surnukeha hoiti, seenhallitus. See tavatu märk ilmutas end pühapaiga kirdeküljes. Järeldati, et uut dalai-laamat tuleb otsida Kirde-Tiibetist. Lisaks nähti ilmutuses, et poisi kodumaja juurde peaks viima käänuline tee, mille teises otsas on suur kullatud katusega mungaklooster.