Kadri JäätmaFoto: Martin Ahven
Sirje Presnal 3. juuli 2020 17:23
„Saviga töötades ei tohi sa olla kuri ega halvas tujus,“ leiab keraamik Kadri Jäätma. Savi on materjal, mis kogub kunstniku meeleolud, mõtted ja energiad endasse ning need jäävad ka keraamikasse tallele. „Kui ma olen mõne asja pahas tujus teinud, on see läinud kas untsu või katki,“ sõnab kunstnik. „Ja isegi kui ta tuleb selline, nagu lootsin, ei pruugi ostja seda ikka tahta, sest temas ei ole seda soojust mis armastusega tehtud asjades.“

„Saviga töötades ei tohi sa olla kuri ega halvas tujus,“ leiab keraamik Kadri Jäätma. Savi on materjal, mis kogub kunstniku meeleolud, mõtted ja energiad endasse ning need jäävad ka keraamikasse tallele. „Kui ma olen mõne asja pahas tujus teinud, on see läinud kas untsu või katki,“ sõnab kunstnik. „Ja isegi kui ta tuleb selline, nagu lootsin, ei pruugi ostja seda ikka tahta, sest temas ei ole seda soojust mis armastusega tehtud asjades.“

Varasuvine Katariina käik Tallinna vanalinnas on veel üpris inimtühi. Üks uljas kajakas on teinud pesa lillepotti otse Püha Katariina kiriku ees ja istub munade otsas, kust kohe-kohe peaks pojad kooruma. Kui aasta tagasi vooris siin hordidena turiste, siis nüüd võib neid päeva peale kahe käe sõrmedel üles lugeda. Katariina Gildi galeriipoodide jaoks on see olnud mõru kevad.

Savikoja perenaine Kadri Jäätma tunnistab, et turistide puudumine mõjus müügile laastavalt. „Ellu jääda pole lihtne,“ tõdeb kunstnik mõtlikult. „Praegu on peamine lootus pandud meie oma kunstihuviliste ostjate peale.“

Edasi lugemiseks: