Kirjanik Dostojevski vene kunstniku Vladimir Favorski pilguga.Foto: Vida Press
Raamat
3. juuli 2020, 17:04

Dostojevskit köitsid krimiuudised: „Reakuritööd andsid kirjanikule võimaluse tungida oma ajastu hinge ja näha selle paiseid.“

„Vene kirjaniku Fjodor Dostojevski romaanide aluseks on sageli kriminaalne süžee – neis tuleb ette mõrvu ja enesetappe, mille tõttu toimub juurdlus ja töötavad uurijad, asi jõuab koguni kohtusse ning kuulutatakse välja kohtuotsus, nagu näiteks Raskolnikovi puhul või vana Karamazovi tapmisloos,“ räägib teatriloolane ja -kriitik Riina Schutting mehest, kelle kirg oli lugeda ajalehtede krimiveergusid. „Seega võiks öelda, et Dostojevski on detektiivžanri klassik. Ta ammutas väsimatult ainest ajakirjandusest, eriti kriminaalkroonikast.“

Kui aastal 1866 ilmus „Kuritöö ja karistus“, oli üsna selge, et kirjanikule on värvikat ainest andnud tuhnimine kriminaalkroonikas. Ehk luges ta paarirealist krimiuudist, et tudeng tappis vanaeide, ning ilmakuulsa romaani idee oligi laual. Vene kirjandusteadlased väidavad, et peategelase, kurjategija Raskolnikovi prototüübiks sai prantsuse poeet, varas ja mõrtsukas Pierre François Lacenaire.  

Edasi lugemiseks: