Kirjanik Dostojevski vene kunstniku Vladimir Favorski pilguga.Foto: Vida Press
, 3. juuli 2020 17:04
„Vene kirjaniku Fjodor Dostojevski romaanide aluseks on sageli kriminaalne süžee – neis tuleb ette mõrvu ja enesetappe, mille tõttu toimub juurdlus ja töötavad uurijad, asi jõuab koguni kohtusse ning kuulutatakse välja kohtuotsus, nagu näiteks Raskolnikovi puhul või vana Karamazovi tapmisloos,“ räägib teatriloolane ja -kriitik Riina Schutting mehest, kelle kirg oli lugeda ajalehtede krimiveergusid. „Seega võiks öelda, et Dostojevski on detektiivžanri klassik. Ta ammutas väsimatult ainest ajakirjandusest, eriti kriminaalkroonikast.“

Kui aastal 1866 ilmus „Kuritöö ja karistus“, oli üsna selge, et kirjanikule on värvikat ainest andnud tuhnimine kriminaalkroonikas. Ehk luges ta paarirealist krimiuudist, et tudeng tappis vanaeide, ning ilmakuulsa romaani idee oligi laual. Vene kirjandusteadlased väidavad, et peategelase, kurjategija Raskolnikovi prototüübiks sai prantsuse poeet, varas ja mõrtsukas Pierre François Lacenaire.
Edasi lugemiseks:
Digipaketiga saad ligipääsu Õhtulehe, Naistelehe, Tiiu, Nipiraamatu, Käsitöö, Kodukirja, Toidutare, Eesti Ajaloo, Eesti Metsa, Kalale! Looduses ja Ristiku Ristsõnade tasulistele artiklitele. Lisaks saad lugemisõigust jagada 4 sõbraga. Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)