Metsaalune pärast lageraiet. Pilt on illustreeriv.Foto: Aldo Luud
Ilm
3. juuli 2020, 14:44

Loodusesõbrad: Raplamaal võeti külaelanikele oluline mets maha! RMK: arutasime kõik enne kohalikega läbi (2)

Raplamaal asuvas Sutlema metsas viidi läbi lageraie. Kohalikud loodusesõbrad on raie pärast RMK peale pahased. Viimane jälle väidab, et raie oli õiguslik ja Sutlema kogukonnaga läbi arutatud.

Raplamaa Loodushoiu MTÜ jagas Facebookis, et vahetult pärast jaanipäeva oli Sutlema metsas tehtud lageraie. Postituses toovad nad välja, et RMK-le kuuluvas metsatukas oli kohalik elanik raie toimumise päeval saanud pildile metsaserval siblivad hallrästapojad, kes on nii noorena veel lennuvõimetud.

„Sutlema mets oli kõrgendatud avaliku huviga alaga, mis tähendab, et Sutlema metsaosa kasutasid külaelanikud – kuid ka naaberkülade elanikud, kes kergliiklusteel liiklesid või sportisid – igapäevaselt. Teist nii hea ligipääsetavusega metsaosa Hageri aleviku ja Sutlema küla vahetus läheduses külaelanikud ei tea. Sutlema metsa olid loodud teerajad, disc golf'i mänguala ja lõkkeplats. Lapsed olid ehitanud linnupesakastid ning Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastanud Looduse Õpperaja loomist,“ teatasid loodusesõbrad.

 

Raplamaa Loodushoiu MTÜ esindaja Laura Välik on jaganud sotsiaalmeedias üleskutset minna lageraie platsi vaatama.

„Teen üleskutse külastada veel sel pühapäeval Sutlema metsa ja vaadata oma silmaga seda, millised "kahjustatud" puud on RMK Kohila Vallavalitsuse ja Sutlema külavanema toetusel maha võtnud.Miks on maha võetud elujõulised männipuud ja vahtrad, kui rünnatakse kuuse kahjurit? Mida tähendab kuuse-kooreüraski erakorraline raie? Meie käisime täna Raplamaa Loodushoiu MTÜga vaatamas - oma silm on kuningas,“ kirjutas ta.

RMK arutas raie kohalikega läbi 

RMK Raplamaa metsaülem Margus Emberg selgitas, et raie põhines metsakaitselisel ekpertiisil ja viidi läbi väljaspool lindude pesitsusaegset raierahu. Samuti oli Embergi sõnul olemas raieks vajalik Keskkonnaameti luba.

Keskkonnainspektsioon kinnitas, et nimetatud raie jaoks oli luba, st Keskkonnaameti poolt väljastatud metsateatis, olemas ja raie toimus kooskõlas metsaõigusnormidega. Raie oli keskkonnaameti andmetel seotud üraskikahjudega.

Kuna koroonaviiruse tingimustes ei olnud võimalik koosolekut korraldada kutsuti Embergi sõnul kogukonda esindama Sutlema külavanem ja põhjalik teavitus avaldati aprilli lõpus Kohila valla lehes. „Sutlema raie tingimused lepiti eelnevalt kokku nii Sutlema kogukonda esindama kutsutud Sutlema külavanemaga kui ka Kohila vallavalitsuse esindajatega,“ ütles ta ja lisas, et läbirääkimiste käigus jäeti raiest välja metsa männienamusega lõunaserv ja langile jäeti tavalisest rohkem säilikpuid ja kõvalehtpuu alusmetsa.

Embergi sõnul on tegemist seisukorrajärgse lageraiega, mille käigus raiutakse langilt kõik puud, välja arvatud säilik- ja seemnepuud. Raie käigus likvideeriti muuhulgas kuuse-kooreüraski kahjustuskolle, tormimurd ja kergliiklusteed ning sellel liiklejaid ohustavad puud.

MTÜ Raplamaa Loodushoiu sotsiaalmeedia postituses süüdistati RMKd ka laste meisterdatud linnukastide hävitamises. Embergi sõnas: „Enne raiet tähistati kõik leitud linnukastidega puud ja need jäeti kenasti kasvama. Töötegijad ei võtnud teadlikult linnukastidega puid maha. Tõenäoliselt on sotsiaalmeedia postituse juures viidatud vanemad linnukastid maha kukkunud juba enne raiet, sest RMK töötaja tuvastas langil, et linnukastid on pehastanud. Kaks uuemat pesakasti võisid tõepoolest teiste puude langetamisel latvadega viga saada – tuleb arvestada, et langetati ikkagi suuri puid,“ selgitas ta ja lisas, et neile teadaolevalt olid pesakastid olnud tühjad ja RMK töötaja leidis langilt või selle kõrvalt kuus puudele kinnitatud pesakasti, mis puudel kenasti alles. Raiealal olid pesakastidega puud tähistatud. Vanemad pesakastid olid kasutuskõlbmatud ja linnupoegadele ohtlikud, kuna rähnid olid neil lennuavad rikkunud.

Emberg täpsustas veel kriitikat hallrästaste kohta. „Viidatud postituses kritiseeriti ka, et lennuvõimetu hallrästas leiti langi lähedalt, kuhu ta tõenäoliselt oli pesakastist kukkunud. Esiteks, hallrästad ei ela pesakastis, vaid teevad avatud pesi; teiseks asus mainitud lind langist kaugel värskelt niidetud metsalagendiku servas. Hallrästad lahkuvadki pesast sageli juba lennuvõimetutena, misjärel hakkavad vaikselt lennuharjutusi tehes jõudu ja oskusi omandama, seega ei ole kõnealuses leius midagi erakordset või ebaloomulikku,“ sõnas ta.

Viidatud postituses kritiseeriti ka, et RMK on raietööde käigus lõhkunud tähistavaid silte. „Ka see väide ei vasta tõele, sest Sutlema külavanem viis tahtlikult enne raiet langil asuvad juba 2007. aastal paigaldatud ja uuendamist vajavad rajatähistused ja kaks kulunud, samuti uuendamist vajavat silti langi kõrvale prügihunnikusse äraviimist ootama. Projekt, mida sildid tähistasid, lõppes Keskkonnainvesteeringute Keskuse sõnul juba 8 aastat tagasi. Tänase seisuga on need sealt ära viidud,“ ütles Emberg.