Jarek Kasar: ma ei ole nüüdisaja populaarne artist, kes loob muusikat mingite trendide järgi

"Albumi vormistamiseks viimase lükke andis eriolukord, sest siis oli tõepoolest rohkem aega stuudios passida ja lugusid valida ning seejärel viimistleda. See on ilmselt lõputu töö, aga mingil hetkel on lihtsalt targem öelda: "Nüüd on valmis!" Ma ei saa ju lõpetamata asjadest edasi liikuda. Ja nii-öelda valmis asja võiks siis juba ka välja anda," lisab ta. 

"K R I B U K R a B U" ja eelneva albumi "Liiga palju viiuleid" vahele jääb kuus aastat, mis on Kasari senise diskograafia pikim paus. "Kõige mõjusam põhjus on vast see, et vahetasin välja kogu oma senise stuudiosüsteemi ehk läksin rohkem raua peale ning õppisin nii-öelda uuesti salvestama ja miksima. Samuti oli lademetes igasuguseid muid tegemisi teatrimuusikast esinemisteni. Arvan, et üks tehtud esinemine võrdub vähemalt pool kirjutamata jäävat laulu. Ja selge on see, et kui juba album, siis see vajaks ikkagi ka mingisugust narratiivi, mida lihtsalt tohutus kohustuste keerises ei tekkinud. Mis siin salata, ka kuue aasta jooksul avaldatud üksikud lood ei paistnud väga publiku peal töötavat, seega oli mast pisut maas ja vaja veel natukene oodata ja vaeva näha," põhjendab mees. 

Muusiku sõnul on kõik albumid erinevad, aga  "K R I B U K R a B U" on kindlasti kõige tantsulisem ja  isegi, et kõige popim album. "Mahlasem ja sügavam on ta vist ka. Hetkel muidugi tundub ta eelmistest parem, vinüüliversioon eriti. Ja võib-olla mina siiski pole see inimene, kes peaks oma albumeid võrdlema," lisab ta. 

"Ma ei ole nüüdisaja populaarne artist ja ei loo muusikat mingite trendide järgi. Albumeid teen, sest ma saan seda endale lubada. Loomulikult on album vanaaegne formaat. Neid pole palju, kes viitsivad mingit hunnikut uut muusikat otsast lõpuni kuulata ja seda ka nautida, aga ikkagi – neid veel on, ma ise olen näiteks selline. Tundub kummaline, aga ma ei mõtle muusikat kirjutades publiku peale. Eks sisimas ikka rõõmustan, kui kellelegi meeldib," räägib Kasar. 

Album ilmus keset koroonaviiruse pandeemiat ja plaadil viitavad eriolukorrale mitmed lood. "Ma olen alati olnud päevakajaline, nüüd sai sellest koroonalauludega vist ka mingisugune trend. Aga trendikate teemadega on nii, et mida päevakajalisem laul, seda kiiremini ta hapneb. Kuid kui elu jälle liiga magusaks läheb, siis küllap on hea näiteks seda "2 m" lugu kuulata ja meenutada, mis tume aeg kunagi oli. Liialt inspireeriv see pandeemia igal juhul ei olnud, aga õnneks oli tõesti rohkem luksust stuudios muneda," arvab Jarek.

"K R I B U K R a B U" on teeninud kriitikutelt väga head tagasisidet. "Muusikanõukogus" jagati kõrgeid hindeid ja Berk Vaher andis sellele Eesti Ekspressis 10/10. "Ei tohi unustada, et igasugune tagasiside on loomeinimesele suur tunnustus. Üldse see, et keegi viitsib kuulata ja süveneda, on muusikule ikka suur au ja privileeg. Ma ise arvasin, et mu kiitusekvoot on juba ammu täis ja kuna mu viimase kümne aasta töö on sisuliselt igasuguse suurema tähelepanuta jäänud, siis tõepoolest – ega ma enam ei osanud nii positiivseid arvustusi oodata küll. Mis siin salata, hellitused kuluvad jälle vahelduseks ära küll," rõõmustab Jarek.

Intervjuu on leitav Vaiguviiuli blogist.