Fisher-Price'i edu saladus: nägudega lelud, et mänguasi poleks lihtsalt elutu asi, vaid tal on hing sees

Mõned suved tagasi astus Tartu mänguasjamuuseumi uksest sisse Tartu ülikooli külalisprofessor William Simons. Murega. „Ta on Ameerikas sündinud ja kasvanud ning hästi palju oma elus riigist riiki kolinud,“ jutustab muuseumi arendusjuht Marge Pärnits. „Tal oli kaheksa kasti mänguasju ja iga kord, kui ta riiki vahetas, lasi ta endale need järele saata. Lõpuks ta otsustas, et nüüd küll aitab ja tuli muuseumisse küsima, kas me ei tahaks seda kollektsiooni endale. Tahtsime – see kollektsioon on üliäge.“

Vastse näituse „Jäägem lasteks! Fisher-Price’i 90 aastat“ vanim ese ongi lelu, mis pärit Simonsi mänguasjakastist: puidust tuletõrjeauto Looky Fire Truck ehk Nägus Tuletõrjeauto 1950. aastate algusest. Sellega mängisid William Simons ja tema õde 70 aasta eest Ameerikas Wisconsinis elades.

„Fisher-Price hakkas tegema nägudega lelusid selleks, et lapse tähelepanu tõmmata – mänguasi poleks lihtsalt elutu asi, vaid tal on hing sees,“ selgitab Pärnits, kuidas 90 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides alustanud väikeettevõte ühtäkki kümnesse tulistas. Nüüd teavad nime Fisher-Price kõik, aga toona oli see lihtsalt East Aurora linnakeses tegutsev väike ettevõte, mille entusiastidest asutajad – ärimehed Herman Fisher ja Irving Price ning mänguasjapoe pidaja Helen Schelle – soovisid toota mänguasju, mis lisaks mängulustile aitaksid kaasa väikelaste eakohasele arendamisele.