Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas turbast prooviti odavat piiritust ajada

Uudisleht kirjutab 1. juulil 1931: „Asutati laboratoorium ja eriteadlased hakkasid tööle. Katsed kestsid mitu aastat. Balmeka miljonid sulasid kokku piirituseäri seisukorra muutumise tõttu. Eesti piiritus ei suutnud hinna poolest võistelda odava saksa ja teiste maade piiritusega. Katsed Sutlemas katkestati. Põllutööministeeriumile jäi Balmeka rendi võlgu. Piiritust oli siiski midagi paari toobi ümber saadud. Aga katsed läksid maksma mitu miljonit senti...“

Turbast prooviti piiritust keeta väävelhappelahuse abiga. Hiljem toode neutraliseeriti ja puhastati. Valitsus toetas turbapiirituse mõtet ja andis omalt poolt selleks soodustusi. Esiti oli mõte, et Sutlemas saadud piiritust saab kasutada mitmesugustes masinates. Võimalik oli muidugi seda keerukalt ja kallilt joogikõlblikuks puhastada. Kuid Balmeka läks pankrotti ja hiljem oldi hädas keldrisse jäänud jubedalt haisevate tootmisjääkide koristamisega.

Kuid juba oli uus idee varnast võtta. Nagu toosama 1. juuli Uudisleht 1931. aastal kirjutab, mõeldi Ellamaa rabast saadavast turbast kunstsiidi teha. Soome ärimehedki olla olnud asjast huvitunud ja käinud Tallinnas kunstsiidi proove hankimas.