Foto: Aldo Luud
Eesti
29. juuni 2020, 00:04

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas põlevkivist loodeti Rakverele õitsengut

„Vanamõisa kaevandus on Rakverest ainult 12 kilomeetri kaugusel. Kui sealsele kontsessioonialale ehitatakse uus õlivabrik ja rajatakse suurem kaevandus, on see Rakvere linnale määratu suure tähtsusega,“ kirjutab Rahvaleht 29. juunil 1938. Inglastele kuuluv Wanamõisa Oilfield Ltd oli juba maamõõtjadki kohale saatnud.

„Vanamõisa kontsessiooniala täidab kogu Ubja ja Sonda kaevanduste vahe. Nii tekib kaevanduse rajamisel katkematu tööstusrajoon,“ märgib Rahvaleht. „Vanamõisas töötas möödunud aastal katsevabrik, kus õliajamiseks katsetati täiesti uut meetodit. Katsete tulemused saadeti Londoni ja seal tunnistati need hiilgavateks. Uus õlivabrik ehitatakse seetõttu uue meetodi alusel.“

Põlevkivist sai Vanamõisas tõesti palju rohkem õli kui näiteks Kiviõli või Kohtla-Järve tehastes. Rahvaleht teatas 10. septembril 1940, et Vanamõisas andis põlevkivi keskmiselt 28 protsenti õli, teistes tehastes jäi see 16–20 kanti.

Liiga hea, et päris tõsi olla. Varsti selgus, et õli saadi tõesti rohkem, aga kukersiit ummistas kiiresti pöördahju. Paakunud põlevkivi kättesaamiseks tuli tootmine tükiks ajaks seisma panna. Samuti nappis omanikel raha, kaevandus läks teiste tegelaste kätte ja tehas suleti. Nii ei kerkinudki Vanamõisa tohutut tööstuslinna koos tuhamägede ja muu kaasnevaga. Kes teab, ehk oleks kaevanduse ja õlitehase asula  Rakveregi alla neelanud.