JOALA JA KURGUARSTFoto: Foto: Raivo Sersant, Ukraina, 1981.
Inimesed
26. juuni 2020, 13:45

HARULDASED FOTOD | Jaak Joala laulis päevas 3-4 tundi ning tema kurnatud kurku turgutati astelpajuõliga

Legendaarne laulja Jaak Joala saanuks 26. juunil 70aastaseks. Sel puhul jagab ansambli Radar mänedžer Raivo Sersant Õhtulehega kolme fotot ja meenutust Jaak Joalast. 

JOALA JA KURGUARST 

Jaak Joalale kirjutasid mitmed oma loomingu parimad laulud sel hetkel nõukogudemaal edukaimateks heliloojateks peetud legendid David Tuhmanov, Raimonds Pauls ning noored, juba läänelikuma lähenemisega tõusvad laulukirjutajad tollasest Leningradist Viktor Reznikov ja Valeri Sevastjanov. Teades Jaaku kui vokaalselt väga võimekat solisti ja ka emotsionaalset hingestatud interpreeti, kirjutasid heliloojad talle väga suurt hääleulatust nõudvaid lugusid. Selline kombinatsioon garanteeris tavaliselt tõelise rahva lemmiklaulu ja lubas loojatel ka omi ambitsioone heliloomingus maksimaalselt ära kasutada.

Probleemiks reaalses kontserttegevuses kujunes aga see, et Jaagul tuli „algse kapitalismi“ tingimustes laulda keskmiselt 3-4 kontserti päevas ehk keskmiselt 3-4 tundi päevas ja nii 20 päeva järjest. Jaak laulis alati otse ja ilma endale allahindlusi tegemata. Ainult meie, kes iga päev ta kõrval seisime, saime aru, kui Jaak, sõltuvalt oma hääle hetkeseisust, andis veidi vähem võimsust saali. Sellise tohutu vokaalse pingutuse tasuks oli aga oma aega arvestades väga suur sissetulek.

Arusaadavalt kurnas selline tohtu pingutus laulja häälepaelu ja mitmeid kordi käis Joala abi saamas kohalike spetsialistide käest, et kontserttuur edukalt lõpetada. Lisaks medikamentidele, mida Jaagu kurku süstiti, oli tõeliseks imetegijaks astelpajuõli, millega ka ta häälepaelu ja kurku määriti. Jaaku, kui väga armastatud solisti, aidati kõikjal suurima heameelega ja kokkusaamine temaga oli meditsiinitöötajatele pikalt meeldejäävaks suursündmuseks. 

JOALA JA ADMINISTRAATOR GALJA

JOALA JA ADMINISTRAATOR GALJA. Jaak hotell Rostov ees. Foto: Foto: Raivo Sersant, 1980, Rostov Doni ääres.

Roskontsert vastutas tegevuse eest Vene Föderatsioonis ning selle asutuse üheks legendaarsemaks administraatoriks, kes meile vastaval territooriumil sageli abiks oli määratud, oli huumorimeelne Galja. Jaagu populaarsus NSVL-is kaheksakümnendate aastate alguses oli nii tohutu, et ootavate austajate piiramisrõnga vältimiseks kontsertpaikade tagauste juures korraldati sageli tema lahkumine areenilt nö pettetranspordiga.

Juuresoleval fotol peletab Galja sõbralikult kahte lehte Jaagu austajaid hotelli ees Rostovis Doni ääres, kes on kasutades luureinformatsiooni juba mitu tundi oodanud hotelli ukse juures oma iidoli võimalikku ja ootamatut ilmumist. Galja hetkeeesmärgiks on juhatada Jaak teda ootavasse ja kontsertpaika viivasse omaaegsesse luksusautosse Volga.

JOALA JA BANAAN

Sierra Leone kuldliivarandadele tõi meid buss hotellist iga päev paariks tunniks ujuma ja kehasurfingut harrastama. Meile oli meeldivaks üllatuseks, ja ka väga mugav asjaolu, et alati, mõni hetk pärast meie saabumist, ilmusid justkui vahustest lainetest ootamatult välja nõtked kohalikud kaunitarid, kandes pea peal müügiks mõeldud suuri kandikuid värskete puuviljadega. Teised pakkusid kohalikku käsitööd: batika tehnikas kaelarätte, eksootilisi käevõrusid ja koopiakäekelli pea kõigilt maailma tuntud kellatootjatelt. Siin puutusime esimest korda kokku maailmamere saastumisega. Nimelt on kohaliku pealinna Freetowni sadam Lääne-Aafrika üks tegusamaid. Sõltuvalt tuule suunast uhtusid ookeanilained mõnel päeval randa rohkesti kilekotte, plastikpudeleid, ajalehti ja muud üle parda heidetut. 

JOALA JA BANAAN Foto: Foto: Raivo Sersant, 1982, Freetown