Mu sõbrants sattus just ühe sellise tüübiga kohtingule. Selle asemel et talle bitch-slap näkku doseerida ja minema kõpsutada, mõtles ta aga hoopis selle peale, kuidas teine end tunda võib. Ning et äkki osutub ta väga põnevaks isiksuseks ja tuleb ikka võimalus anda. Muidugi peab selleks karakterit olema, et endast fake-pildid saata ja siis raiuda, et ei, päriselus näengi selline välja. Seiklushimu näitab see kindlasti samuti.
Üsna ruttu sai ta aga aru, et Einsteiniga pole kindlasti tegu. Ent kuidas asja viisakalt lõpetada? Minna vetsu ja mitte naasta? Ei, mu sõbrantsil on takti. Ta otsustas, et peab panema kuti olukorda, kus tema tahab mu sõbrantsist võimalikult ruttu lahti saada, mitte vastupidi.
Ta alustas paari peeretusega. Kutt oli aga vaimustuses, et sõbrants end nii vabalt tunneb. Sõbrants pidi täiskäigu peale panema ja võttis kasutusele pipraallergia. Kui ta jalapeño'sid sööb, siis läheb ta üleni vähkpunaseks, kurk läheb paiste ja ta hakkab hingeldama nagu koer suvekuumuses. Niisiis tellis ta pipraid ja nägi mitu päeva välja nagu stoppmärk, aga kutt jättis ta tõesti sinnapaika ning pole helistada püüdnud. :)
Ahjaa, tšikid, kas olete oma kutile või, veel hullem, näiteks vanematele, oma, khm, heaolu eest hoolitsemisega vahele jäänud? Ostsin sel nädalal Womanizeri ning keset kuuma sessiooni lõi mees toaukse pärani lahti, sest kuulis „helikopteri häält“ ja arvas, et õhukonditsioneer hakkab plahvatama. Ma pole kindel, kas ta avanenud vaatepildist kunagi toibub!
Kommentaarid (0)