Blogid

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas hiigelparaadi peeti meeletus kuumuses 

Tõnis Erilaid, 22. juuni 2020, 00:05
Foto: AFP/Scanpix
Riigikogu oli 1934. aasta veebruaris otsustanud muuta 23. juuni riiklikuks pühaks, tähistamaks sel päeval 1919. aastal saadud võitu landesveeri üle Võnnu lahingus. Võidupüha tähistamine tol aastal oli laotunud üle Eesti, peeti pidusid, süüdati võidutulesid ning kuulati poliitikute ja veteranide sõnavõtte.

1935. aastal oli tähistamine suurejooneline. „Tallinn on saanud sõjalaagriks,“ hindas Uus Sõna. Paraadil mängisid hümni 16 orkestrit ja marsil on kuue kilomeetri pikkuses kolonnis 15 000 meest – kaitseliiduga koos ka sõjakooli kaks kompaniid ja patarei. Paraad kestis rohkem kui poolteist tundi, kuigi marsiti kiirusega 120 sammu minutis.

Paraku oli just sel päeval Eestit rabanud üllatav kuumuslaine. Tallinnaski tõusis termomeeter 29 plusskraadini. „Võidupüha suurel paraadil kaotas meelemärkuse üle 300 inimese,“ kirjutab Uus Sõna.

„Esimest abi kokkukukkunuile andsid Kaitseliidu sanitarid. Tegutsesid ka kolm sanitaarpunkti: Kunstihoones, Gloria Palace'is (praegu Vene teater Vabaduse väljakul) ja Kalevi tenniseväljakutel. Olulisi õnnetusi paraadil siiski ei olnud, sest suurem osa inimesi toibus kiiresti ja vaid kümme tuli viia haiglasse.“  

Ajaleht märgib, et kuum ilm ja hele päikesevalgus tõid võidupühal hulga liiklusõnnetusi. „Autod on ajanud inimesi alla Tallinnas ja teinud uperpalli koos sõitjate ning ekskursantidega Tartu- ning Järvamaal jm.“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee