Inimesed

JAANIÕHTU SALADUSED! PÄRIMUSEUURIJA AHTO KAASIK ÕPETAB: kuidas saada õnnelikuks, targaks, püsida terve ja noor 

Sirje Presnal, 21. juuni 2020 18:23
RÕÕMUPÜHA: Jaaniõhtu on aeg, kui ka kõige introvertsem eestlane peab end kodust välja jaanitulele vedama, sest tulele minemata jätmine ennustab halba õnne – haigusi, ikaldust ning tulekahjusid.Foto: Aldo Luud

Käes on põhjamaa suvede imelisim aeg, kus päike jõuab vaevalt silmapiiri taha kaduda, kui teispool taevas juba uuesti hahetama lööb. Sel ajal juhtub imesid nii looduses kui ka inimeste elus. Leedoööl hakkavad puud ja linnud-loomad kõnelema ning avaldavad enneolematuid saladusi neile, kes kuulata mõistavad. See on ka ainus aeg aastas, kui sõnajalg õitsele puhkeb. Õie leidjat ootab õnn ja jõukus.

Aegade algusest peale on meie esivanemad võluväelisest suvepööriajast – ehk leedoajast, nagu nemad seda nimetasid – oma tegemistele edenemist ja tervisele tuge mananud ning kodule kaitset taotlenud. See on alati olnud eestlaste suurimaid pühi.

„Esivanemad on öelnud, et jaaniöö on suur rõõmupüha, mil kogu loodus ja kõik inimesed peavad saama valgustatud. Seda hetke esivanemate kombel pühitsedes saame osa looduse imest ning laadime end algavaks poolaastaks tervise ja hea väega,“ kirjutab pärimuse- ja hiieuurija Ahto Kaasik Maavalla Koja veebilehel. „Eesti rahvakalender on looduskalender, mis märkab ja tähistab looduse muutumist aastaringis. Pühad tähistavad uue aja algust ning nende tavad ja tarkused on mõeldud algava aja õnne loomiseks. Kui jõulupühadel luuakse kogu aasta õnn, siis suurtel päevadel (nagu jaaniaega samuti on nimetatud) on mõju järgmisele poolaastale.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

23.06.2020
MÜSTIKA | Kasuta jaanipäeval lihtsat maagiat ja loo endale ise tulevik!
23.06.2020
HEAD ISU! Jaanipäev ja lõkketoidud käivad kokku
22.06.2020
Selgeltnägija Tene Laul: kõik, mis minu ümber toimub, tundub nii sürreaalne ja ebausutav
21.06.2020
Millise ilma toob endaga jaaninädal?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee