KOERAIGATSUS: See võluv tegelane Marianne Mikko süles on kääbusšnautser Musi, kes perenaist kogu tema Rootsis oleku aja kannatlikult ootas. „Õnneks jäi Musi oma pesakonna juurde, kuhu ma mingil põhjusel pakkisin igaks juhuks kaasa kuu jagu süüa,“ sõnab naine. „Tema järele ma igatsesingi kõige rohkem. Kui nägin, kuidas teised rõõmsalt oma koertega jalutavad, tuli sõna otseses mõttes pisar silma.“Foto: Martin Ahven
Inimesed
16. juuni 2020, 22:30

* Marianne Mikko kümnepäevasest Rootsi-külastusest sai 80 päeva eksiili.
* Sellest kogemusest sündis päeviku vormis raamat: milline oli elu riigis, mis keeldus minemast rangete koroonapiirangute teed.

Marianne Mikko jäi 80 päevaks Rootsi koroonavangi: „Me kõik oleme mõelnud surmast rohkem kui kunagi varem.“

Lõdva koroonapoliitika tõttu on Rootsi seni kaotanud oluliselt rohkem inimelusid kui tema naaberriigid. Endine ajakirjanik ja poliitik Marianne Mikko, kes olude sunnil oli Rootsis kogu pandeemia kõrgaja, arutleb, kuidas kurbadele arvudele vaatamata õnnestus raskeid otsuseid vastu võtnud poliitikutel ja meedikutel ühiskonna usaldus säilitada. „Kõiki raskeid ja delikaatseid küsimusi arutati meedias hästi elavalt ja häbenemata. Kedagi ei kästud ega keelatud, ometi võtsid inimesed valitsuse signaale tõsiselt, sest nendega räägiti silmad samal kõrgusel,“ räägib ta.

Lõdva koroonapoliitika tõttu on Rootsi seni kaotanud oluliselt rohkem inimelusid kui tema naaberriigid. Endine ajakirjanik ja poliitik Marianne Mikko, kes olude sunnil oli Rootsis kogu pandeemia kõrgaja, arutleb, kuidas kurbadele arvudele vaatamata õnnestus raskeid otsuseid vastu võtnud poliitikutel ja meedikutel ühiskonna usaldus säilitada. „Kõiki raskeid ja delikaatseid küsimusi arutati meedias hästi elavalt ja häbenemata. Kedagi ei kästud ega keelatud, ometi võtsid inimesed valitsuse signaale tõsiselt, sest nendega räägiti silmad samal kõrgusel,“ räägib ta.

Kui Marianne Mikko märtsi keskel Göteborgi abikaasa Peteri juurde lendas, oli ta alateadlikult valmis, et planeeritud kümnepäevane äraolek venib eriolukorra tõttu mõnevõrra pikemaks. Aga ta ei osanud oodata, et see venib kaheksa korda pikemaks. Pandeemia võttis endiselt ajakirjanikult võimaluse koju tagasi pöörduda ning tal ei jäänud muud üle, kui Rootsi teistsuguse koroonareaalsusega kohaneda. „Seal ma olin, natuke nagu rebestatud hingega – teadsin, mis Eestis toimub ja kartsin seda haigust võib-olla natuke rohkem kui rootslased. Samas mõistan ka Rootsi otsuste loogikat,“ sõnab Mikko.

Ta lisab, et praegu on vara järeldusi teha, milline tee oli õigem – tibusid hakatakse lugema, kui ka teine haiguselaine, kui see peaks tulema, on üle elatud.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99