Renee MeristeFoto: Teet Malsroos
Inimesed
15. juuni 2020, 23:13

„PUUDUTA MIND“ | Renee Meriste: üheskoos me püsime, eraldi langeme

"Aasta 2020 ei ole isegi veel poole peal ja maailmas on toimunud palju ootamatuid sündmusi, mis meie kõigi elu puudutavad," imestab Los Angeleses resideeriv muusikamänedžer Renee Meriste. "Eelmise nädala meeleavaldused Ameerikas, mis nüüdseks on laienenud kogu maailma, puudutavad meid kõiki. Samas on väga tähtis mõista, et sageli on tegu kolme erineva sündmusega, kolme erineva publikuga, aga samal territooriumil."

Protestid ja protesteerijad

Protestimine on Ameerika inimeste õiguste alustala, kõigil on selleks õigus ja inimesed toetavad proteste. Ka Ameerika konstitutsioon kirjeldab ja toetab seda, olulised sõnumid peavad saama võimaluse jõuda valitsuseni ning vajalikud muudatused viiakse sisse parema tuleviku nimel.

Agitaatorid – segaduste tekitajad

Nemad saabuvad tavaliselt siis, kui protestid on juba mõni tund kestnud, nad sulanduvad massiga ühte ning alustavad enda missiooni. Nende põhjused võivad olla väga erinevad: osa tahab tekitada lihtsalt kaost, osa on kellegi või millegi peale väga vihane ja osa, kes saab selle eest tasu, tegutseb kellegi huvides. Vahel on osa neist ka kolmanda grupiga seotud, aidates külvata segadust kokkulepitud kohas ja ajal, et kolmas grupp saaks oma eesmärgid täide viia.

Rüüstajad

Nende juhid vaatavad piirkonna üle esimesena, tavaliselt saabuvad nad autodega kohe, kui on avalikult teada, kus protest toimub. Nad kaardistavad sihtkohad ja eesmärgid. Rüüstajad ise tulevad viimasena, sageli ka autodega ja hulganisti, et varastada, panna midagi põlema ja külvata segadust. Põlengud eri paikades viivad päästjate tähelepanu eemale ning rüüstajad saavad varastada vastavalt plaanile.

Mõnes mõttes meenutavad need sündmused Eestit aastatel 1990 ja 2007

Segadus, rahutus, viha, armastus, õiglus, õigus – inimesi ühendav, et minna edasi tugevamana. Sellepärast olen ma täiesti kindel, et see praegu ei ole Ameerika lõpp, vaid täiesti vastupidi.

Ka Eesti 1990. aasta sündmused aitasid kaasa riigi taasiseseisvumisele 1991. aastal. 2007. aasta sündmused, kus ka minu osalusega ettevõtteid rüüstati, tuletasid Eestile meelde meie ajalugu, tegid meid tugevamaks ning Eesti kübertehnoloogia sai tohutu arengutõuke ja on täna maailma tippude hulgas tunnustatud sektor.

Sarnased asjad juhtuvad ka täna Ameerika Ühendriikides – vanad probleemid lahendatakse, muudetakse seadusi ja Ameerika läheb edasi tugevamana kui kunagi varem.

Agitaatorid ja rüüstajad tavaliselt lahkuvad areenilt viie kuni seitsme päeva pärast, sest mõne päevaga on politsei neist tuhanded kinni pidanud, teised tuhanded on hirmu all, ning edasi saavad jätkuda rahulikud, kogu pere demonstratsioonid parima tuleviku nimel.

Miks paljud meediakanalid ja poliitikud neid kolme gruppi kohe esimestel päevadel ei eralda, vaid räägivad neist sageli kõigist koos?

Siinkohal peab meelde tuletama, et me elame klikiajastul, on vaja meelitada palju klikke, klikid müüvad, telekanalid vajavad vaatajanumbreid, poliitikud vajavad hääli. See tähendab, et pealkiri müüb – mida skandaalsem, seda parem. Lühikesed teated pälvivad tähelepanu – see kõik kokku on ajakirjanike ja poliitikute töö ja leib. Nad ei saa ennast muuta ja nad teavad seda ning nad ka nõustuvad sellega. Tähelepanu vajadus ja kestvus on suurim jõud selle taga.

Üheskoos me püsime

Kuidas saavad inimesed aidata oma kogukonda ja rahvast ühendada? Kas absoluutne maksimumpanus on online´s vajutada klikke, postitada fotosid ja tekste? Kas olete kindel, et politsei on alati halb? Seesama politsei, kes mõnes teises olukorras, teisel päeval, võib päästa teie elu?

Palun mõelge korraks sellele, et terve päev on agitaatorid, seistes teist 20 sentimeetri kaugusel, räusanud teile näkku kõiki roppusi, mis on olemas, ja seda kõikides erinevates vormides. Teie suunas on visatud erinevaid asju, ja te lihtsalt seisate seal. Te pingutate kõigest väest, et mitte hakata kaklema teie peale karjujaga. Kas see on lihtne või keeruline? Kaua te suudate seda kannatada, mitu päeva järjest, ning peaaegu ilma magamata.

Kas te tahate inimesi aidata ja kokku liita? Kui teie vastus on jah, siis selleks on mitmeid võimalusi.

Me oleme kõik erinevad, aga ainult üheskoos me püsime ning loome parema tuleviku. Jõud võrdub vastujõud, F=-F. Äärmused on alati olemas, nagu ka vasak ja parem poliitikas, kuid edasiviivaks jõud on keskmine osa, mis neid ühendab.

Kui te tahate aidata, siis on selleks palju võimalusi

Võite ühineda protestiga ja aidata kaasa, et riigis tehtaks vajalikud muudatused ning olla kindel, et agitaatorid ja rüüstajad ei seguneks protesteerijatega.

Võite minna vabatahtlikuna politseile appi, et hoida rüüstajad eemal.

Võite minna appi kaupluste omanikele, kaitsmaks nende poode rüüstajate eest.

Võite hommikul minna appi tänavaid koristama.

Võite jagada lihtsalt vett nii protesteerijatele kui ka politseinikele, et nad vastu peaksid.

Kas te tahate, et rüüstajad saavad karistada?

Kas te tahate, et õiglus võidaks?

Kas te tahate, et seadusi muudetakse?

Olge alati kindlad ja valjuhäälsed ning muutused tulevad. Ärge tahtke olla keegi teine, olge ikka teie ise, sest kõik teised on juba olemas. Alati toetage oma kogukonda, ja halvad asjad ei juhtu.

Ei ole vaja oodata, et keegi teie eest otsustaks ja ühendaks meid. Me saame seda ise teha. Kõik suured muutused algavad meie endi väikestest headest ja toetavatest tegudest.

Halvad asjad juhtuvad, sest head inimesed ei tee midagi. Ei ole tähtis, kas Eestis või Ameerikas või maailmas. Viha suurendab viha. Koostöö suurendab koostööd. Me peame püsima üheskoos parema tuleviku nimel.

Nagu üks kuulus Fred Astaire 1936. aastal esitatud laul “Pick myself up” ütleb:

“Nothing's impossible I have found,

For when my chin is on the ground,

I pick myself up, Dust myself off,

Start all over again."

Raamatuesitlus - RENEE MERISTE  Foto: Teet Malsroos