Hardi Volmer meenutab jaanipäeva: kui tulin koju, üleni verine ja mitte ülearu kaine, andis isa mulle laksu vastu tatti

"Me ühel hetkel poistega keskkoolis mõtlesime, et teeme sellise aktsiooni, et portfellide asemel on kõigil papist saunakohvrid, metallnurkadega väiksed kohvrid ja õpikud seal sees. Kott on kott, eksole," meenutab Volmer. "Mina maalisin sinna nitrovärviga suurte tähtedega ametliku nõukogude ühe põhiloosungi "Oleme rahu poolt". Lisaks suured lilled, 70ndatel lillelapse värk, suured lilleõied ja sinna vahele мы замир vene keeles. Sellest tuli KGB tasemel skandaal. Direktor kutsuti välja, et käib sellise loosungiga noormees teil koolis."

Sekeldusi tekkis ka pasunakooris osalemisega, mida matemaatika õpetaja kõikidel tungivalt teha soovitas. Kuigi Volmer pasuna mängimisest eriti huvitatud ei olnud, sai temast parema matemaatika hinde lootuses siiski pasunakoori liige ja tema ülesandeks sai metsasarve mängida. Kaua ta seda teha siiski ei tahtnud. "Ühel hetkel sai mul siiber. Ma viisin pilli kooli keldrisse, kus pasunaid hoiti. Keldriuks oli lukus ja ma jätsin selle koridori, ukse taha maha. Muidugi see sealt leiti, pandi kõrvale ja siis teatati, et pasun on kadunud," meenutas Volmer ja lisas, et seepärast kutsuti ka ta vanemad kooli. Hiljem leiti pill õnneks üles ja kogu olukord lahenes.

Volmerile meenub ka seik jaanipäevaeelsest suurest peost, mil ta kraavi kukkus ja peaaegu pöidlast ilma jäi. "See oli luuni väljas ja verd lendas," kirjeldab ta ja lisab, et arst õmbles peagi pöidla tagasi. "Kui ma tulin koju, käsi kaelas, pöial kinniseotud, üleni verine ja mitte ülearu kaine, andis isa sõnatult mulle vastu tatti," räägib laulja.