Hea teada! Kuidas päästa hätta sattunud ujujat – enne vette jooksmist mõtle mitu sammu ette

G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja rõhutab, et see, kuidas uppujad päriselt käituvad, erineb suuresti sellest, mida filmides ja seriaalides näha saab. „Kui filmides kipub uppumisohtu sattunud inimene karjuma ja kätega vehkima, siis päriselt nad seda ei tee. Kuna uppuja paneb kogu oma energia ainult iseenda elu päästmisele, pole tal aega kätega vehkida või hõigata, et olge head ja tõmmake mind nüüd välja. Vetelpäästja eesmärk ongi sellist olukorda märgata ja appi minna.“

Kõige tähtsam on uppuja päästmisel asend. „Kuna hädasolija hakkab päästjat ise vee alla suruma, tulebki teda selja tagant kuivale maale sikutama hakata. Poi on loomulikult selleks, et oleks kohe midagi, millele abi vajav inimene saaks toetuda. Kui uppujal tekib vees kindlam tugi, on vetelpäästjal temaga palju lihtsam edasi toimetada,“ selgitab Raja.

Eesti on aga palju randu, kus rannavalvet ei kasutata. „Kui märkate ise kaldal olles, et keegi on vees hätta sattunud, siis ärge jookske kohe vette, vaid kutsuge kõigepealt abi, et teil oleks mingisugune seljatagune olemas. Mõelge hoolikalt enne, kui lähete ise teist inimest päästma,“ sõnab Raja.

Kui minnakse uppuvat inimest päästma nii, et pole paar sammu ette mõeldud, võib juhtuda veel traagilisem sündmus. „On oht, et inimene hakkab päästjat vee alla suruma, sest ta paneb kogu oma ressursi selle peale, et iseennast vee peal hoida ja päästa. Ta seab ohtu ka appi tulnud inimese ja võib juhtuda, et ära upub kaks inimest,“ selgitab ta.

Mida aga teha, kui näed, et inimene on ohus ja kuidas aidata teda nii, et ise vees ohtu ei satuks? Selleks on vana hea trikk. „Jäta abivajaja ja enda vahele mingi ese – rannast kaasa haaratud teksad, puuoks, T-särk või rätik, mis rannas olijatel tavaliselt ikka kaasas on. See tuleb ulatada uppujale, et ta ei hakkaks päästjale toetudes teda vees ohustama.“

Kuidas on koroona ajal aga suust suhu hingamisega? „Me ei jäta ühtegi inimest aitamata, kui ta on ohtu sattunud. Kui inimene vajab esmaabi, siis teda aidatakse,“ kinnitab Raja.

„Mis puudutab suust suhu hingamist, siis selleks on olemas abivahendid ehk inimesed ei pea omavahel otseses kontaktis olema. Muidugi on vetelpäästjatel praegusel ajal oluline iseennast ja oma tervist jälgida. Kui lähete midagi rannavalvurite käest küsima, võib juhtuda, et nad paluvad natuke kaugemale hoida. Kuid kui elu vajab päästmist, on füüsiline kontakt vältimatu ja inimene päästetakse,“ räägib ta.

G4S rannavalve on sel suvel kokku 21 rannas üle Eesti.