Foto: Tairo Lutter
Eesti
12. juuni 2020, 00:18

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas talupiiga pisuhänna tegi ja peksa sai

„Riki Mari läinud Tudulinna valda ühte peresse suviliseks. Raske talutöö hakkas tüdrukule liiga tegema ja Mari läinud kellegi Oonurme eraknaise juurde nõu küsima, kuidas tööst ja vaesusest pääseda ning saada rikkaks. Erak, keda peeti pooleldi nõiaks, oli siis õpetanud tüdrukut, kuidas teha pisuhända, kes pidi tooma kokku nii palju raha, kui selle omanik himustas ning võis oma turjal viia nagu lind peremehe kaugetele võõrastele maadele,“ alustab Uudisleht 1939. aastal lugu, mida kuulis Alutagusel vana naise käest, kes pidavat kõiki endisajal juhtunut täpselt teadma.

Tema jutu järgi oli Mari mehekujulise pisuhänna meisterdanud tohust, hernevartest, puuhalgudest, pooleks löödud savikausist ja muust sarnasest. Suus olnud tükk pühitsetud leiba, mille tüdruk kirikust varastas. Pererahvale paistis imelik, et tüdruk isegi laupäevaõhtuti aidas istus, kui teised noored lõbutsemas käisid, aga ei nad osanud kurja arvata.

Lõpuks sattunud lapsed Mari aita, näinud nurgas seisvat kummalist meest ja jooksnud kisaga vanematele kaebama. Tüdruk tunnistanud siis üles, et teeb pisuhända ja on juba kahel neljapäeval käinud ristteel sõrmest verd andmas. Kord veel, ja pisuhänd tõuseb lendu varandust tooma.

Siis seotud pisuhänd Marile selga ja tüdruk talutatud mõisa. Seal otsustanud härra: tüdrukule tallis poolsada vitsahoopi ning pisuhänd külarahva nähes tuleriidale.