Igavikku lahkus Eesti õpetajaks nimetatud luuletaja, tõlkija, filoloog ja suur mõtleja Ain Kaalep (4. juuni 1926 – 9. juuni 2020)
IN MEMORIAM | „Ain Kaalep oli suur rahvuslane ja suur maailmakodanik ühteaegu.“
„Kahtlemata on lahkunud ääretult suur vaimuinimene,“ meenutab Rein Veidemann 94aastaselt maise teekonna lõpetanud Ain Kaalepit. „Jaan Kross, tema saatusekaaslane ja kaasteeline, on nimetanud teda Eesti õpetajaks. Õigusega. Tõepoolest, ta on nii otseselt, vahetult kui ka kaudselt õpetanud oma mitmesuguste tegemistega. Surnud on minu ja meie ühine almus pater ehk toitja isa.“
Ain Kaalepit peetakse Eesti kultuuri üheks alustalaks. Mihhail Lotman ütleb oma blogis, et Kaalepit võib pidada juhtivaks Eesti värsiteadlaseks 1950. aastate lõpust 1960. aastate lõpuni: „Temas võib näha omamoodi silda, mis sidus sõjaeelset eesti poeetikat ja eesti värsiteaduse taassündi.“
Eesti taasiseseisvumise ajal oli Kaalep Põhiseaduse Assamblee ja Eesti Kongressi liige, ta on töötanud Tartu Ülikoolis, juhatanud sealset tõlkekabinetti, aidanud taastada klassikalise filoloogia õpet ja usuteaduskonda, olnud üle kümne aasta kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja. Ta on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku luuletaja, näitekirjaniku, kriitiku ja tõlkijana. Vähetähtis pole olnud ka tema roll ja mõju mitmekülgse filoloogi ja sügava mõtlejana. Ta on muude tunnustuste hulgas pälvinud Wiedemanni keeleauhinna kui emakeelse sõnakasutuse suurmeister.
Kommentaarid (0)