Blogid

Dilaila kolumn | Rannapuhkus ei tohi ära jääda! 

Dilaila, dilaila@linnaleht.ee, 11. juuni 2020, 17:38
Ma ei suuda leppida mõttega, et sel suvel ei lähegi me kuhugi puhkusele. Loomulikult olen ma Eestimaasse armunud ja kõik need muud tunded, mida turundajad meile praegu peale suruvad.

Kuid sõbrantsi vanaema juures vaarikate korjamine pole päris sama, kui nädal aega Barca või Milano klubides pidutsemine või Türgi luksushotellis basseini ääres päikesekiirte püüdmine. Mul on igaks nädalapäevaks bikiinid valmis, ning see on täielik raiskamine, kui ma ei saa neid oma rõdul pruuniks päevitatud keha demonstreerides luhvtitada.

Sõbrants põrutas Portugali, ent nüüd ei saa kuidagi tagasi. Tundub, et puhkus kulmineerub autoreisiga läbi Euroopa ja seejärel uue töökoha otsingutega. Teine sõbrants aga töötab reisibüroos ning talle ilmutab end regulaarselt mõni klient, kes nõuab, et lennufirma jantimise lõpetaks ning tema ja ta piffid Miamisse lennutaks nagu kokku lepitud. Ning enne ära ei lähe, kui sõbrants kinnitab, et tema puhkus leiab aset.

Vaatasin aga järele, et Eestist saab Sloveeniasse 24 tunniga, ning ega sealt Horvaatia ja Itaalia rannad kaugel pole... Nüüd tuleb ainult kutt nõusse rääkida. Mu lemmikpesupoes on soodusmüük, huvitav, ehk aitab see ta meelt muuta?

Ahjaa, olen kuulnud, et kuna praegu erilist draamat kuskilt leida pole – inimesed on viiruse kartuses armukestegagi lõpparve teinud –, siis nüüd vaidlevad isegi minuvanused inimesed, kellele kuulub mingi puu või põõsas. Näiteks mu sõbrantsile kutsuti sel nädalal politsei, kuna ta oli enda ja naabri krundi vahel kasvavalt roosipõõsalt noppinud ühe õie. Rahvas, „Tõde ja õigus“ polnud mitte käsiraamat, kuidas oma elu paremini elada, pigem ikka vastupidi!

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee