UURIMINE LÕPETATI! Rootsi võimud on seisukohal, et Olof Palme tappis 20 aastat tagasi surnud kahtlusalune

Sotsiaaldemokraadist Palme mõrv on tekitanud palju küsimusi. Veebruaris teatas Rootsi prokuratuur, et Palme mõrv leidis viimaks lahenduse ning juhtumiga tegelev töörühm saab suve alguses otsad kokku tõmmata. Nüüd ongi see aeg käes. Prokuratuur jagas täna värsket infot peaministri mõrvajuurdluse kohta. Pressikonverentsi võib järele vaadata SIIT.

Juurdlus lõpetati, ent müsteerium täielikult ei lahenenud

Peaprokurör Krister Petersson avaldas, et uurimine lõpetatakse ning peamiseks kahtlusaluseks jäi 20 aastat tagasi surnud Stig Engström, kes töötas tollal kindlustusfirmas Skandia. „Ta suri 2000. aastal, mis tähendab, et teda pole võimalik süüdi mõista. Seetõttu on uurimine suletud,“ sõnas Petersson.

Mõrvapaiga lähedal viibinud Engströmi küsitleti ka juurdluse alguses, ent tollal tunnistajana. Võimalikuks kahtlusaluseks sai mees paar aastat tagasi. Nn „Skandia mehe“ tunnistused ei klappinud hästi teiste kohalviibijate ütlustega, mistõttu lükkasid uurijad algselt Engströmi tunnistuse ebausaldusväärsena kõrvale. Võimud arvasid tollal, et mees soovis end olukorras tähtsamana kujutada, ent nüüd ollakse seisukohal, et Engström oligi tapja.

Üheks põhiliseks küsimuseks oli juurdluse puhul see, kas tapja tegutses üksinda, või oli tegu suurema vandenõuga. Peterssoni sõnul pole uurijad leidnud midagi, mis viitaks vandenõule, ent prokuröri hinnangul ei saa seda võimalust täielikult maha matta. 

Krister Petersson rõhutas, et Engströmi ei saa enam kohtu ette tuua – seetõttu pole võimalik teda kunagi süüdi ega õigeks mõista. Samuti pole abi kohtuekspertiisist, mis teda tapmisega seoks. Laborites testiti 788 tulirelva, ent uurijate hinnangul polnud ükski neist mõrvarelv. Siiski ütles Petersson, et Engströmi riided sobisid tol ajal tunnistajate kirjeldustega mõrvari rõivastest. Samuti ei mäletanud ükski teine tunnistaja, et ta oleks sündmuspaigal viibinud – ise mainis „Skandia mees“, et oli võtmetähtsusega tunnistaja. „Ta käitus nii, nagu oleks meie arvates mõrvar käitunud,“ kirjeldas Petersson. 

28. veebruaril oli Engström hiliste tundideni kontoris töötanud. Skandia kindlustusfirma peakontor asus sündmuspaiga lähedal. On teada, et Engströmil oli juurdepääs relvadele ning ta jälestas Palmet. Sugulaste sõnul kritiseeris ta Palme vasakpoolset poliitikat. Teadaolevalt olid kahtlusalusel ka rahaprobleemid ja ta oli hädas alkoholiga. Kui 2018. aastal küsiti Engströmi kunagiselt abikaasalt mehe seotuse kohta Palme mõrvaga, oli naine kindlal seisukohal, et 2000. aastal endalt elu võtnud mees ei saanud olla kurikuulus mõrtsukas: „Ta oli täielik argpüks. Ta poleks suutnud isegi kärbsele liiga teha.“

Peaminister Palme mõrvati teel kinost koju

Olof Palme jalutas koos abikaasa Lisbetiga 1986. aasta 28. veebruaril kinost koju. Mööda Stockholmi rahvarohkeimat Sveavägeni tänavat liikudes suundus ihukaitsjatest loobunud peaministripaar metroo poole. Enne sihtpaika jõudmist ilmus nende lähedale mõrvar, kes 59aastasele peaministrile kuuli selga lasi. Väidetavalt suri mees silmapilkselt. Tapja tulistas põgenedes ka Lisbeti suunas, ent too lask ei tabanud. Juhtumiga seoses küsitleti enam kui 10 000 inimest ning süüd tahtis enda peale võtta üle 100 tegelase. Mõrvarelva, milleks oli 0.357tollise kaliibriga Magnum, ei leitud.

Aastate jooksul levis Palme mõrva kohta palju teooriaid. Süüdlasteks on arvatud nii üksikisikuid kui ka grupeeringuid. 1988. aasta lõpus vahistati kuritegeliku taustaga Christer Petterson, keda Lisbet Palme mõrvariks pidas. Petterson mõisteti järgneval aastal süüdi, ent piisava tõestusmaterjali puudumise tõttu ta vabastati.

Uurijad kahtlustasid, et tapjaks võis olla näiteks esimesena sündmuspaika ilmunud kindlustusfirma töötaja Stig Engström ehk „Skandia mees“. Tänaseks peamiseks kahtlusaluseks kuulutatud mehel oli väidetavalt juurdepääs .357 Magnum revolvrile, millesarnast kasutati ka mõrvas. Uuriti ka Palme seost Lõuna-Aafrikaga, sest sotsiaaldemokraadist minister oli tuline apartheidipoliitika kriitik. (Lõuna-Aafrika seoste kohta pole Rootsi uurijate sõnul piisavalt tõendeid.) Samuti arvustas peaminister eluajal Nõukogude 1968. aasta sissetungi Tšehhoslovakkiasse ja USA rünnakuid Põhja-Vietnamis. Kodumaal oli Palme ärritanud reformidega eelkõige suurettevõtjaid ning ta suhtus kriitiliselt tuumaenergia kasutamisse.