Foto: Vida Press
Eesti
9. juuni 2020, 00:02

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas NSV Liit kavandas Eesti ründamist

Oli 9. juuni 1940, kui toonane NSV Liidu kaitse rahvakomissar, marssal Semjon Timošenko (pildil) pani oma hoogsa allkirja salajasele käskkirjale, mis puudutas erioperatsiooni „Gudok“.

Selle käigus tuli juba 10. juunil viis minutit pärast südaööd Balti laevastik viia Leningradi sõjaringkonna vägede juhataja operatiivalluvusse ja olla 12. juunil valmis täitma tema korraldusel operatiivülesandeid. Sel kuupäeval oli Balti laevastiku peamiseks ülesandeks vallutada baasides ja merel olevate Eesti ja Läti sõjalaevad. Samuti tuli saada oma valdusse mõlema riigi kaubalaevastik ja ujuvvahendid ning katkestada mereühendus kahe riigi vahel. Dessandid pidid suunduma Paldiskisse ja Tallinna, vallutama Naissaarel ja Aegnal paiknevad patareid ning kavandama Suurupi patarei rünnakut maismaa poolt. Laevastikul oli kohustus abistada Leningradi sõjaväeringkonna vägede pealetungi Rakvere suunal ja hävitajad takistama Eesti ja Läti lennuväe lahkumist Soome ja Rootsi.

Ja mis kõige tähtsam: punkt 1c kõneles: „Sulgeda Riia laht ja blokeerida Eesti ning Läti Soome lahe ning ning Balti mere rannikud, et mitte võimaldada nende riikide valitsuste evakueerimist ja takistada neist sõjavägede ning varanduste väljaviimist.“

Järgmine suunis nägi ette, et Soome lahel seatakse Soome suunas ja Balti merel Rootsi poolt ning lõuna suunast sisse pidev ja kindel valveteenistus.