Foto: Stanislav Moshkov
Eesti
8. juuni 2020, 00:10

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Eesti esindajani jõudis rõõmusõnum

Eesti diplomaatiline esindaja Oskar Kallas oli juba mõnda aega Soomes, kuid pidi asju ajama konsul Eduard Schwalbe magamistoas, kuni talle sobivalt esinduslikku ametikorterit otsiti. See leiti Helsingi Tehtaankatulle. See on tänav, mis hiljem sai kurikuulsaks NSV Liidu saatkonna asukohana.

Aino Kallas ei täpsusta oma mälestustes, kummale aadressile täna 100 aastat tagasi helistas Soome toonane välisminister Rudolf Holsti, teatamaks, et Soome otsustas Eestit de jure tunnustada: „Lennuk on juba valmis ootamas, et teid nüüd kohe Tallinna viia seda rõõmusõnumit teatama!“ 

„Eesti oli niisiis, vähemalt Soome õnnistusel, saanud iseseisvate rahvaste hulka,“ kirjutab Kallas teda vallanud rõõmust. 

Veel samal 8. juuni õhtul 1920 saatis Eesti valitsus telegrammi Soome valitsusele: „Soome välisministri teadaanne Eesti vabariigi kui suveräänse riigi lõpulikust tunnistusest Soome presidendi poolt täidab kogu Eesti rahvast kõige elavama rõõmutundega.

Soome vennasrahva vahvad pojad olid esimesed appi tõttama Eesti vabaduse võitlejatele võõra ülivõimu vastu. Esimesena tunnustab Soome vennasrahvas vabas tahtmises Eesti riiklikku iseseisvust ja rippumatust. Vaba Eesti ei unusta iial Soome hõimu vennalikku toetust riigi rajamise ajaloolikkudel päevadel. Eesti valitsuse nimel peaminister (Jaan) Tõnisson, välisminister (Ado) Birk.“